Ometi on just sellise tuleviku võimalikkust asutud Regionaalhaiglas koos Lennuakadeemiaga uurima. Alguse on saanud droonide kasutamise projekt, mille eesmärk ei ole vaimustuda tehnoloogiast tehnoloogia pärast, vaid hinnata väga praktilist küsimust: kas ja kuidas võiksid droonid toetada haigla tööd, meditsiinilogistikat ja tervishoiu kriisikindlust? Lähemalt räägivad diagnostikakliiniku juht dr Indrek Koovit, e-haigla juht Jaagup Saare ja projektijuht Hanna Liivia Teller.
Regionaalhaigla on Eestis kõige kõrgema etapi ravi osutav haigla, Regionaalhaigla gruppi kuuluvad Raplamaa, Läänemaa ja Hiiumaa haigla, millest viimane asub saarel. Seega peab haigla olema valmis reageerima väga erinevatele kriisiolukordadele alates äärmuslikest ilmastikuoludest ja transporditõrgetest kuni suurõnnetuste, masskannatanutega sündmuste, side- ja energiakatkestuste ning tarneahela häireteni. Just siin ongi droonid väga praktilised. Mis saab siis, kui tavapärane transport ei toimi? Kui maantee on suletud, praamiühendus häiritud või helikopter ei saa lennata? Kas mõnes sellises olukorras võiks droon olla kiirem, otstarbekam või töökindlam alternatiiv?
Dr Indrek Koovit räägib alustuseks ideest. „Suhtume Regionaalhaiglas igasugusesse innovatsiooni väga positiivselt,“ ütleb ta ja lisab, et esimene mõte droonide kasutamisest transpordivahendina tuli Regionaalhaigla juhatuse esimehel Agris Peedul. „Haarasime sellest kohe kinni, sest diagnostikakliinik on just see koht, kus droonidest võiks reaalselt kasu olla,“ lausub dr Koovit. Droonimaailm on järjest arenenud ja seoses viimaste aastate geopoliitiliste suundumuste ja julgeolekuolukorraga on droonid muutunud üha aktuaalsemaks ning nende kasutusvaldkonnad on laienenud kiiresti nii kaitse-, pääste- kui ka teistes sektorites. Dr Koovit tõdeb, et infotehnoloogilised lahendused on olulised, ning et kõik oleks maksimaalselt automatiseeritud, kaasati kohe ka IT-teenistus. „Mõeldud-tehtud, panime koos Lennuakadeemiaga projekti ideekavandi kiiresti kokku ja saimegi Riigikantseleilt rahastuse.“
Mitmes riigis on droone juba meditsiinilogistikas kasutatud või katsetatud. Näiteks USA-s, Šveitsis, Norras ja Ühendkuningriigis on droonide abil saavutatud lühemaid transpordiaegu, parandatud varude kättesaadavust ja saadud paremaid ravitulemusi. Šveitsis on Swiss Post koostöös haiglatega kasutanud droone laboriproovide transpordiks linnakeskkonnas. Ühendkuningriigis katsetatakse droonitransporti ajakriitiliste vereproovide vedamiseks haiglate ja laborite vahel. Need näited kinnitavad, et droonitehnoloogia on selliseks transpordiks piisavalt küps, kuid selle edukus sõltub teenuse protsessi terviklikust ülesehitusest.
Regionaalhaiglale ei tähenda rahvusvaheline kogemus valmis mudeli ülevõtmist. Eesti tervishoiusüsteemil, geograafial ja kriisivalmiduse vajadustel on oma eripärad ja seetõttu tulebki droonide kasutusvõimalusi hinnata kohalikus kontekstis. „Eestis on haigladroonide kasutamine esmakordne, seetõttu on ka palju praegu veel lahenduseta küsimusi: vaja on paika saada õigusruum, mis reguleerib, kus millal ja kuidas droonid lennata võivad, sest kui ulmefilmis oleme näinud, kuidas seitse kihti droone pilvelõhkujate vahel ringi kihutavad, siis päriselus on vaja õiguslikku regulatsiooni, mis määratleks, millal võivad droonid verepaki või arvutiseadmega õhku tõusta. Kui Elon Muskil on üle 10 000 Starlinki satelliidi kosmoses, siis on droonid ju sellega kõrvutatuna tühiasi,“ muigab dr Koovit.
Kasvab riigi kriisikindlus
E-haigla juht Jaagup Saare ja IT projektijuht Hanna Liivia Teller on igati nõus, et innovatsioon on vajalik, ja toovad välja veel ühe olulise nüansi. „Selle projektiga panustame riigi kriisikindluse kasvatamisse. Paratamatult on ka haigla seotud võimalike õnnetuste ja kriisidega. Masskannatanutega sündmusel on aga võimalik saata drooniga vajalikud tarvikud sündmuskohale ilma inimese elu ohtu panemata.“
Saare sõnul ei ole droonitransport midagi erakordset, seda on koroonakriisi ajal mõnel korral ka katsetatud. Uuenduslik on aga selle kasutamine haiglakontekstis ja droonitranspordi regulaarne kasutusele võtmine nõuab põhjalikku analüüsi. „Lennuakadeemia väga oluline partner, et koos protsesse analüüsida ning neid vajadusel muuta.“
Mis siis täpsemalt plaanis on? Uue projektiga soovitakse kõigepealt haigla logistilised protsessid n-ö pulkadeks lahti võtta, läbi analüüsida ning seejärel tükk tüki haaval tervikuks ehitada, lisades sellesse keerulisse logistilisse puslesse ka droonid. „Kui praegu võtab inimene haiglas mingi tarviku ja viib selle punktist A punkti B, näiteks Ülemiste verevõtupunktist verepakid Ädala verekeskusesse või mõne IT-tarviku Mustamäe meditsiinilinnakust kuhugi teise haigla korpusesse, näiteks Hiiule, siis selle projekti najal me peame aru saama, kui palju me võidame, kui inimese ja kiirabi või transpordiauto asemel teeks töö ära hoopis droon. Droon ei pea ju ummikutes istuma ja kütust kulutama, eeliseid on teisigi,“ selgitab Saare. Tema arvates on ajastus väga hea. „Arvestades kütuse- ja energiakulude heitlikkust ning geopoliitiliste kriiside mõju tarneahelatele on lausa vajalik vaadata uute võimaluste suunas,“ arvab Saare. Tema sõnul annab projekt võimaluse kõik stsenaariumid läbi mängida, teha testlennud ning jõuda oluliste järeldusteni, kuidas on droone kõige efektiivsem transpordivahendina kasutada.
Koostöö toob parima lahenduse
Võib ju tunduda, et mis see siis korraldada pole: droon haarab pakikese ja toimetab selle sujuvalt punktist A punkti B. Lennuvaldkond on aga väga reglementeeritud. „Me peame kõik läbi mõtlema, peab ju arvestama ka selle riskiga, et pakk kogemata alla kukub,“ arutlevad projekti algatajad. Samas ei ole mõtet kõike üksinda teha. Projekti õnnestumiseks on oluline mitmekülgne koostöö. Näiteks sai paralleelselt rahastuse ka Transpordiamet, kes hakkab looma infotehnoloogilist taustsüsteemi, et lennulubade taotlemine käiks sujuvalt. „Kui koos Transpordiameti, Lennuakadeemia, Kaitseministeeriumi ja kaitseväega tegutseme, saame tervikliku lahenduse, kus kõigil nimetatud ametkondadel on oma kindel roll, ainult selline koostöö tagab projekti õnnestumise,“ rõhutab Saare.
Milline võiks olla olukord 2030. aastal, täpselt nelja aasta pärast? „Reaalsed lennud võiksid toimida nädalas paar korda,“ arvab dr Koovit. Saare on veelgi ambitsioonikam. „Õigusruumi muudatused on tehtud, tehnilised lahendused olemas ja meditsiinitarvikute vedamine on igapäevane, mida ei panda enam tähelegi.“ Telleri sõnul on droonivaldkonna areng viimastel aastatel olnud erakordselt kiire ning nelja aasta pärast võiks droonitransport olla meditsiinilogistika tavapärane osa, kui vajalikud eeldused selleks saavad loodud. Näiteks võiksid regulaarselt toimuda droonilennud Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Regionaalhaigla vahel.
Tekst: Stina Eilsen
Loomise kuupäev: 07.07.2026
