Stina Eilsen: Lühidalt nimetatakse kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust ka KOK-iks. Mida see endast kujutab ja mida sõna obstruktiivne selle kopsuhaiguse puhul tähendab?
Marily Jaagor: Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus on üsna sagedane kopsuhaigus, mida iseloomustavad õhupuudus, köha, rögaeritus ja selle üheks põhiliseks iseloomuks on ka see, et hingamisteedes on tekkinud taaspöördumatu obstruktsioon ehk hingamisteede takistus, ahenemine. See võib kulgeda nii kroonilise bronhiidi kui ka emfüseemi kujul, mille puhul on hingamisteedes kujunenud välja kopsuseinte õhenemine ja kadumine. Kaob hingamispind ja seda inimene tunnetab just hingamisraskuse ja õhupuudusena.
Millal haigust kahtlustada ja arsti juurde pöörduda?
Kõigepealt võikski pöörduda perearstile, kes suunab vajadusel edasi kopsuarstile. Näiteks kui esinevad sagedased bronhiidi sümptomid: pikaajaline köha, rögaeritus, õhupuuduse tunne, ei jaksa enam nii hästi füüsilisel koormusel asju teha. Kindlasti peaks tähelepanu pöörama, kui inimesel on olemas KOK-i riskitegurid. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus just tekibki kui hingamisteedes on põletik, mille põhjuseks ärritavad ained, näiteks suits, tolm, gaasid, keemilised ühendid jt. Kõige sagedamini on põhjuseks suitsetamine. Samas arengumaades võib KOK-i põhjuseks olla saastatud õhk ja igasugused biomassid, biokütused, mida kasutatakse ventilatsioonita küttekolletes.
KOK on levinud haigus. See on hinnanguliselt esinev umbes 10%-l elanikkonnast. Eestis viimase uuringu järgi tuli välja, et obstruktsioon on umbes 5%-l naistel ja umbes 8%-l meestel. Aga ohtlik on see seetõttu, et tegemist on progresseeruva kroonilise haigusega, mis põhjustab sümptomeid, aga ka sotsiaalseid probleeme, sest ei jõua enam nii palju tööd teha, ei talu füüsilist koormust jne….
Tegemist on praegusel hetkel ravimatu kroonilise haigusega?
Kahjuks jah. Välja seda ravida ei saa. Tegu on kroonilise kuluga haigusega. Aga meie eesmärk ongi, et sümptomeid vähendada ja vähendada ka ägenemiste riski, sest kahjuks KOK-i puhul võivad olla ka osadel patsientidel sagedased ägenemised.
Mida haiguse ägenemine tähendab?
See tähendab seda, et sümptomeid tekib aina rohkem – lima ja röga ning inimene tunneb ka õhupuudust. Kopsud ahenevad ja lõpuks võib esineda ka hingamispuudulikkus. Seetõttu ongi KOK-i puhul väga oluline, et vältida riskitegureid, mis haigust põhjustavad. Üheks peamiseks ägenemise põhjuseks peetakse KOK-i puhul suitsetamist.
Kas e-sigaretid võivad ka KOK-i põhjustada?
Jah, võivad! Kõik ärritavad ained pikemal kasutamisel võivad seda põhjustada…ja samuti ka tööalane kokkupuude, kus on tegu nt tolmude, gaaside ja keemiliste ühenditega – siis võib samamoodi tekkida kopsudes krooniline põletik ja toimub kopsutorude ahenemine.
Seda võib siis nimetada ka kutsehaiguseks?
Jah. Kindlasti on töökohtadel, kus selliste ainetega kokkupuude, vajalik kasutada isikukaitsevahendeid.
Millistel töökohtadel on kõige suurem risk?
Seal kus on kokkupuude tolmude, gaaside ja kemikaalidega. Töökohtadel, kus on ettenähtud isikukaitsevahendid, tuleb neid kasutada. Pikaajalisel kokkupuutel tolmude, gaaside jja keemiliste ühenditega kui isikukaitsevahendeid ei kasutata, võib tulevikus see ilmestuda obstruktiivse kopsuhaiguse näol.
Esimene kontakt oleks siis perearst, kes diagnoosib haiguse ja kas siis patsient suunatakse edasi eriarstile?
KOK-i diagnoosi saamiseks saadetakse patsient kopsuarstile. Ravimi väljakirjutamise õigus on siiski kopsuarstil. Osad perearstid teevad ka spiromeetriat – ehk siis määravad kopsude funktsionaalset võimekust, et kuidas õhk liigub. Kui seal tekib kahtlus või on sümptomitega patsient, siis peaks perearst saatma kopsuarstile. Meie saame teha diagnostikat. Esimeseks uuringuks, mida me teeme, ongi kopsude funktsiooni määramine, ehk spiromeetria. Ja seda teeme me ka koos bronhodilataatortestiga. Ehk siis me anname patsiendile sisse hingata bronhilõõgastit ja vaatame, kas sellega tekivad tal muutused kopsufunktsioonis või mitte. Seda teeme selleks, et eristada leidu astmast. Astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse puhul ongi põhiliseks erinevuseks, et astma puhul on tekkiv hingamisteede ahenemine enamasti taaspöörduv (kui patsiendid saavad ravi), aga KOK- i puhul kahjuks me täiesti seda õhuvoolu liikumist parandada täielikult ei saa. Saame ainult leevendada.
Saame leevendada ja hoida seda, et ägenemisi ei tuleks, sest sageli just need ägenemised on need, mis viivad ikkagi funktsionaalset võimekust alla. Iga ägenemine võtab alati kopsufunktsioonist mingi osa, et see ei taastu enam päris sellisele tasemele nagu enne. Ja põhjustab inimesele võib-olla vajadust haiglas viibida ja ka koormustaluvuse langust.
Kas see on pigem vanemaealiste haigus või võib tabada igas eas?
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus on pigem 40+ inimeste haiguses. Peab olema ikkagi teatud arv aastaid ekspositsiooni ehk siis kokkupuudet põhjustava teguriga. Piisavalt kaua suitsetanud või siis tervist kahjustavas töökeskkonnas töötanud.
Kuigi öeldakse, et kroonilist obstruktsiooni võivad põhjustada ka lapseeas sageli põetud infektsioonid, korduvad muud infektsioonid või siis ka madal sünnikaal, on enamasti obstruktiivne kopsuhaigus põhjustatud riskiteguritega kokkupuutest.
Millised on haiguse kohta levivad valearusaamad, mida arstina märkad, kui inimesed tulevad vastuvõtule?
Võib-olla oodatakse liiga kaua, et pöörduda oma sümptomitega arsti poole. Mõeldakse, et see köha on lihtsalt suitsumehe köha. Aga samas see võib olla just KOK-i puhul esinev krooniline bronhiit ja ka eritus. Või see, et inimesed mõtlevad, et nad on vanemaks jäänud ja ei jõua sellepärast enam nii hästi liikuda või trepist ülesse minna, aga pigem võib see olla hoopis õhuvoolu takistusest kopsudes põhjustatud, miks nad hakkavad hingeldama. Üheks tähtsaks asjaks on kindlasti põhjustava teguriga kokkupuute lõpetamine. Isegi kui ollakse kaua aastaid suitsetanud, tasub siis ka suitsetamisest loobuda, sest see põhjustab pidevat limaeritust, immuunsüsteemi lokaalset nõrgenemist ja võib ägenemise riski ja põletike riski suurendada.
Kas on mingeid rõõmusõnumeid ka, näiteks on ajaga ravivõimalused paranenud KOK-i puhul?
Peaks ütlema, et meil on viimaste aastakümnete jooksul väga head inhalaatorid olemas ja kättesaadavad. KOK-i ravi nurgakiviks on inhaleeritavad hingamisteid lõõgastavad ravimid.. Selles osas on meil Eestis kättesaadavus ravimite osas väga hea. Raskema kroonilise obstruktiivse haigusega patsiendid, kellel võib-olla kujunenud välja hingamispuudulikkus, vajavad püsivat hapnikravi või kellel on juba tekkinud süsihappegaasiringe probleemid, siis nendele võib olla vajalik kodune ventilaatorravi, et öösel kasutada mitteinvasiivset ventilaatorit. Aga kindlasti on oluline liikumine ja füsioteraapia, kõiki sümptomaatilisi KOK-i haigeid oleks mõistlik suunata ka taastusraviarstile, kelle kaudu saab ka füsioteraapiasse, et õppida hingamisharjutusi. Sest kui liikuda, aitab see ka hingamislihastel hoida oma funktsiooni. Ja tulevikus loodame digilahendustele, et patsiendid õpivad ka enda sümptomeid varem ära tundma, et nad ei oota viimase hetkeni, vaid saavad varem juba pöörduda arsti poole, et hakata ägen
Kas mujalt maailmast on mõni näide ka hästi töötavatest digilahendustest?
Taanis on juba mitmeid aastaid olnud väga edukalt keskmise ja raskete haigusega KOK-i haigetel kaug- ja kodujälgimissüsteeme kasutusel, et leida ägenemised varem üles ja hakata raviga pihta. Kindlasti neid on ka Inglismaal ja tundub, et on turule tulemas mitmeid selliseid süsteeme, kus patsiendid saavad enda sümptomeid teadvustada. Oluline on kindlasti ka patsientide teadlikkuse tõstmine, et nad teaksid, millised on sümptomid ja millal neid hakata ravima ja millised on võimalused oma ravimiga hakata ennast toetama. Ja millal kindlasti võtta ühendust meditsiinipersonaliga.
Kus Eestis ravitakse seda haigust?
Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega tegelevad kõik kopsuarstid ja edasi ka perearstid aitavad meid, pikendavad retsepte ja jälgivad sümptomeid. Ka meie suuname kenasti oma patsiente taastusravisse. Patsiendid käivad ka meil teatud aja järel ja sõltuvalt raskusastmest kopsufunktsiooni uuringutel, et vaadata, kas seal on progressiooni või kuidas on seisukord.
Ja põhiline ravi on ikkagi kodune?
Jah, inhalaatorid. Üksikutel juhtudel on praegu tablettravi võimalused olemas. Põhiliselt kasutame ikkagi sissehingatavat inhaleeritavat ravi.
Me hakkame kokku võtma teemat - sümptomite tekkimisel tuleks pöörduda arsti poole ja jälgida enda tervist, ägenemisi ning kindlasti jälgida arsti poolt antud ravijuhiseid. Kas midagi olulist veel siia lõpetuseks lisada?
Kopsuhaigus on ikkagi kopsudes kulgev krooniline protsess. Kindlasti on oluline ka vaktsineerida ennast ja jälgida, mis on hooajalised soovitused. Kui juba kopsudes krooniline protsess olemas, on immuunsus nõrgem ja viirus võib hakata tegutsema.
Vaktsineerimise all pead silmas nii gripi kui Covidi vaktsineerimist? Need tasuks sügisel siis ära teha.
Jah, kindlasti. Mis ei ole küll riiklikus vaktsineerimiskavas, aga on ka n-ö KOK-i vastane vaktsiin meil Eestis kättesaadav – seda soovitame kroonilistele kopsuhaigetele ja teistele üle 65-aastastele inimestele.
Ja siis püsib see haigus siiski pikka aega kenasti kontrolli all?
Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse sümptomeid saab kontrolli all hoida ent ikkagi on oluline lõpetada selle esilekutsuva teguriga kokkupuude ja kasutada inhaleeritavat ravi. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus võib ka hästi erinev olla. Meil on väga kergete sümptomitega patsiendid. Aga teises otsas on väga rasked patsiendid, kes võivad vajada sageli haiglaravi ja kellel on ka kodune hapnik- ja ventilaatorravi kasutuses.
Loomise kuupäev: 18.11.2025
