Tekst: Stina Eilsen
Kui Kaur (40) raskelt vigastatuna punase trauma eelteavitusega haiglasse jõudis, oli tema seisund kriitiline. Uuringud tuvastasid rindkere aordi tömbi vigastuse – trauma, mis on prof Peep Talvingu sõnul 80-90 protsendil juhtudest surmava lõpuga.
"Sellise vigastuse korral on kiirus määrava tähtsusega, sest kahjustatud aort võib rebeneda ja põhjustada patsiendi surma," selgitab Regionaalhaigla üldkirurgia keskuse juhataja dr Erast-Henri Noor. Ainus lahendus oli kiire erakorraline aordi stentproteesimine.
Sobiv stentprotees leiti Tartust
Aordi stentprotees on veresoone kaudu aorti paigaldatav metallvõrgust karkassi ja spetsiaalse kattematerjaliga protees. See katab aordiseina vigastatud piirkonna seestpoolt, taastades veresoone terviklikkuse ning hoides ära eluohtliku verejooksu.
Kuna Regionaalhaiglas oli lähiajal tehtud mitu sarnast keerulist protseduuri, ei olnud Kaurile vajalikus mõõdus proteesi sel hetkel haigla laos. "Stentproteese toodetakse erineva läbimõõdu ja pikkusega ning need on kallid, mistõttu ei ole haiglatel võimalik kõiki võimalikke suurusi pidevalt laos hoida," nendib kardiotorakaalkirurgiakeskuse juhataja, veresoontekirurg dr Priit Põder.
Algas kriitiline võidujooks ajaga. Vajalik protees leiti tänu dr Toomas Hermlini kiirele tegutsemisele Tartu Ülikooli Kliinikumi angiograafiaüksusest. Järgmiseks tuli lahendada järgmine kriitiline ülesanne – kuidas saada elupäästev stentprotees võimalikult kiiresti Tartust Tallinnasse.
Tartu ja Tallinna välijuhid kohtusid poolel teel
Reanimobiiliarst dr Andrus Remmelgase soovitusel kaasati transpordi korraldamisse Häirekeskus. Ühisel arutelul jõuti järeldusele, et kõige kiirem lahendus on kasutada Tartu ja Tallinna kiirabi välijuhtide abi.
Edasine sündmuste käik meenutas märulifilmi stsenaariumit. Tartu välijuht haaras Kliinikumi EMO-st proteesi ja kihutas Tallinna suunas. Samal ajal startis talle Tallinnast vastu sealse kiirabi välijuht. Kaks alarmsõidukit kohtusid Kesk-Eestis, kus elupäästev varustus anti käest kätte, misjärel toimetati see Regionaalhaigla EMO-sse. Stentprotees jõudis haiglasse mõni minut enne kella 20 õhtul. Vaid pool tundi hiljem oli Kaur juba protseduurilaual.
Dr Noore sõnul, kes tol õhtul valves oli, toimis kogu protsess alates seadme leidmisest kuni haiglatevahelise suhtluse ja kiire transpordini laitmatult.
Patsiendi nimel tegutses terve meeskond
Ekspertide hinnangul on juhtum suurepärane näide Eesti tervishoiusüsteemi võimekusest kriisiolukorras. Prof Peep Talving rõhutab, et traumasüsteem on kompleksne võrgustik, mis hõlmab kiirabi, haiglaid, andmekogusid ja tervishoiuspetsialistide ööpäevaringset valmisolekut.
"Just selline traumasüsteem, mis töötab 24/7, loob valmiduse, mis päästis Kauri elu peale tömpi aordivigastust. Regionaalhaigla ja Kliinikumi liikumine ühtse organisatsiooni suunal loob tulevikus veelgi paremad võimalused traumasüsteemi strateegiliseks parenduseks ja operatiivseks koostööks," lisab prof Talving.
Nii dr Põder kui ka prof Talving vaatavad lootusrikkalt tulevikku, mil 2026. aasta lõpus valmib Regionaalhaiglas uus hübriidoperatsioonituba. See tipptasemel keskkond võimaldab ühendada avatud kirurgia ja veresoonesisesed ravimeetodid ühes saalis, võimaldades patsienti liigutamata opereerida ka kõige keerukamaid vigastusi.
Täna taastub kõrgusest kukkunud Kaur juba kardiokirurgia palatis. Kuigi kukkumisjärgne aeg on talle otsekui udu sees, mõistab ta hästi tema elu päästmiseks tehtud ühispingutust. "Olen kõigile väga tänulik. See kõik on justkui uus restart," nendib mees lootusrikkalt.
Artikkel on ilmunud 21.08.26 Postimehes: VÕIDUJOOKS AJAGA ⟩ Kolmandalt korruselt kukkunud Kauri päästmine meenutas märulifilmi
Loomise kuupäev: 25.08.2026
