Tekst: Liis Ilves, foto: Shutterstock
Regionaalhaigla hingehoidja Eve Kruusi hinnangul on hingehoidjate rolli hakatud taasmärkama alles kümmekond aastat tagasi. Tänapäeva hingehoidjate rolli võiks tema sõnul võtta kokku sõnadega: pingete mahavõtja, rahustaja, selgitaja.
Kõige enam vajavad patsiendid või nende lähedased haiglakeskkonnas hingehoidjate tuge kriisisituatsioonides. Näiteks õnnetuse või äkilise terviserikke tõttu ootamatult haiglasse sattudes või kui teatavaks on saanud meditsiiniliselt halvad uudised – ravi ei mõju või puudub, aega on jäänud vähe, patsient on ilma jäänud mõnest organist või patsient ei saa tervisliku olukorra tõttu enam koju.
„Kindlasti vajavad külastamist patsiendid, kes on pikemaks ajaks haiglasse jäänud. Samuti vajavad ja soovivad tihti hingehoidjatega vestelda inimesed, kes tunnevad end üksikuna. Sageli ei taha näiteks üksi elavad eakad oma lapsi ja lapselapsi nende kiirete asjaajamiste juures segada ja neid oma hädadega tülitada,“ toob hingehoidja välja.
Osa ravimeeskonna igapäevatööst
„Hingehoidja on haiglas tervishoiusüsteemi üks osa – tema roll on tegeleda inimese hingega, tema inimsusega,“ sõnab Eve. Ta kirjeldab, et kui arstid, õed või hooldajad märkavad, et patsient on tavapärasest kurvem, nutab, ei söö, ei võta ravimeid või ütleb, et ei taha enam elada, pöördutakse palliatiivravi keskusesse, kus töötavad hingehoidjad ja psühholoogid. Ka kodusele ravile suunatud patsiendid saavad hingehoidjaga ühendust võtta, mõnikord palub seda teha raviarst. „Helistame patsiendile, räägime temaga tema probleemidest, muredest. Rahustame,“ kirjeldab hindehoidja töö sisu. „Püüame mõtted juhtida positiivsete asjade juurde. Püüame anda ideid, mida saaks või võiks veel teha selle ajaga, mis patsiendile veel jäänud on.“
Rääkides hingehoidjale olulistest oskustest ja teadmistest, toob Eve välja, et eeskätt peab suutma hea hingehoidja suhelda väga erinevate inimestega. „Ta peaks suutma jääda rahulikuks, kannatlikuks, osavõtlikuks. Oskama esitada õigeid küsimusi. Vahel lihtsalt ka vaikides juures viibida.“
Hingehoidja meenutab, kuidas mõni aasta tagasi sattus haiglasse Covidi osakonda väike ja habras kõrges eas vanaproua. Tol ajal oli haiglas välja kuulutatud karantiin ja lähedasi lubati haigeid külastama vaid erijuhtudel. Hingehoidjal õnnestus aga patsiendi lähedastega videosilla teel ühendust saada. „Vanaproua kilkas rõõmsalt oma lapselastele teisel pool ekraani: „Kuidas te lapsukesed televiisorisse saite?“ – pool tundi, mis tõi suurt rõõmu nii vanaprouale kui tema lähedastele,“ meenutab Eve, kuidas lihtsal väiksel teol on teinekord ütlemata suur mõju.
Regionaalhaigla stipendium hingehoidjatele
Regionaalhaigla äsja asutatud stipendiumi eesmärk on tunnustada ja motiveerida SA EELK Usuteaduse Instituudis hingehoiu erialal õppivaid üliõpilasi. Ühe stipendiumi suurus on 1500 eurot, igal aastal antakse välja kaks stipendiumit teise õppeaasta üliõpilastele.
Oluline lüli haiglatöös
Mari Lõhmus, Regionaalhaigla palliatiivravi keskuse juht
Hingehoidjad pole abistamas mitte ainult kiriku juures, vaid erinevates organisatsioonides kogu ühiskonnas – meditsiiniasutustes, kaitseväes, politseis. Kõiki haiglas tekkivaid olukordi ei ole võimalik meditsiinteadmiste abil lahendada. Hingehoidja on eriti suureks abiks eksistentsiaalsete küsimuste vastuste otsimisel, aidates abivajajal leida leppimist, näha, milliseid võimalusi on olemas – tervendada nii, nagu meditsiin ei oskagi. Seda oskust on haiglatöös märgatud ja hingehoidjaid palutakse sageli konsulteerima kas raske õnnetuse läbi teinud inimest, raskelt haigestunut või lähedase kaotanut.
Kuna hingehoidjate õpe on tasuline, võimaldab Regionaalhaigla stipendium toetada hingehoidjate väljaõpet. Stipendium tublile õppijale pole mitte ainult materiaalne, vaid ka tähenduslik – tunnustame sellega nii hingehoidja eriala olulisust kui ka väärtustame selle töö tulevasi tegijaid.
Loomise kuupäev: 11.08.2026
