Teadlikkuse kuu eesmärk on toetada nende probleemide varajast äratundmist ning juhtida tähelepanu tõenduspõhistele ravivõimalustele, mis aitavad oluliselt parandada patsientide elukvaliteeti. Tervishoiutöötajatel on siin oluline roll - mitte ainult sobiva ravi määramisel ja osutamisel, vaid ka patsiendi julgustamisel tundlikest teemadest avatult rääkima. Sageli viib just usalduslik vestlus ja taastusravile suunamine tõhusa abi leidmiseni!
Kas vaagnapõhjahäired on ainult naiste probleem?
Vaagnapõhjahäired ei ole ainult naiste probleem, vaid võivad esineda ka meestel ja lastel. Meeste levinumad vaagnapõhjaprobleemid on seotud eesnäärme kirurgilise raviga ja kroonilise eesnäärme põletikuga. Lastel on esiplaanil närvisüsteemi arenguhäiretest või pikaajalisest kõhukinnisusest ja stressist tulenevad urineerimise- ja defekatsiooniprobleemid.
Kui sagedased on vaagnapõhjahäired?
Vaagnapõhjahäired on meie vananevas populatsioonis väga sagedased ja tulevikus on oodata vaagnapõhjahäirete tõttu ravi vajavate patsientide arvu olulist kasvu. Vaagnapõhjaprobleeme esineb naistel oluliselt rohkem kui meestel ja selle põhjuseks on raseduse ja sünnituse ajal tekkivad vaagnapõhja kahjustused. Näiteks üle 70- aastastel naistel on kõige suurem tõenäosus operatsioonile sattuda just emaka või tupe allavaje probleemi tõttu.
Kas vaagnapõhjahäireid saab ennetada?
Elustiili korrigeerimise kaudu on võimalik mõjutada vaagnapõhjahäireid soodustavaid riskitegureid, näiteks mitte suitsetada, vältida kõhukinnisust ja sagedast raskuste tõstmist. Samas osad vaagnapõhja häirete teket soodustavad faktorid on kaasasündinud, näiteks sidekoe eripära, või mittemõjutatavad, nagu vanus ja naissugu. Kõige efektiivsem ennetus on vaagnapõhja lihaste treening vaagnapõhja füsioterapeudi juhendamisel.
Miks on vaja vaagnapõhjahäiretest teadlikkust tõsta?
Selleks, et vaagnapõhjahäireid ära tunda, teada kuhu pöörduda ja olla informeeritud erinevatest ravivõimalustest.
Kuidas vaagnapõhjahäireid ära tunda?
Levinuimad kaebused on tahtmatud uriinilekked füüsilisel pingutusel , tugev või ootamatu tung urineerida, muutused urineerimises või defekatsioonil, urineerimistakistus, vaagna piirkonna valud, naistel sopistus tupes , mis viitab allavajele, seksuaalelu probleemid, kontrollimatu gaasi või rooja eritumine.
Kuhu sel juhul pöörduda?
Naised saavad pöörduda ilma saatekirjata urogünekoloogiaga tegelevale naistearstile. Taastusarstile suunamise saavad anda kõike perearstid ja eriarstid. Taastusarstile saab registreerida registratuuris nr 20 tel 617 3185, kes suunab edasi vaagnapõhja füsioterapeudile.
Millised on ravivõimalused?
Vaagnapõhjahäired on mitmeid erialasid puudutav probleem ja sageli on vajalik spetsialistide koostöö: naistearst, uroloog, taastusarst, füsioterapeut, neuroloog, kirurg. Ravi sõltub vaagnapõhjahäire vormist ja raskusastmest. Kui kergemate häirete korral võib piisata füsioteraapiast , siis raskematel juhtudel on efektiivsed protseduurid ja operatsioonid.
Teadlikkust on vaja tõsta ka müütide kummutamiseks. Vaagnapõhjahäirete kohta levib mitmeid legende, mis panevad abi otsimist edasi lükkama.
Mõned vaagnapõhjahäiretega seotud müüdid
1. Vaagnapõhjahäired esinevad ainult vanematel inimestel.
See on vale , sest vaagnapõhjahäired võivad esineda igas vanuses - nii lastel, noortel, sünnitusjärgselt kui ka sportlastel.
2. Uriinipidamatus on vananemise normaalne osa
See ei vasta tõele. Füsioteraapia ja kirurgiliste protseduuridega õnnestub enamasti probleemi leevendada või välja ravida.
3. Naiste vaagnapõhjahäired tekivad ainult pärast sünnitust
Vale, võivad tekkida ka sünnitamata naistel - seda sidekoe omaduste ja kroonilise kõrgenenud kõhuõõne sisese rõhu tõttu (raskuste tõstmine, köha, kõhukinnisused).
4. Operatsioon lahendab minu vaagnapõhjahäired igaveseks
Operatsioon annab näiteks allavaje puhul sageli hea tulemuse, kuid sama oluline on tegeleda vaagnapõhja treeninguga ja vältida välditavaid riskifaktoreid.
5. Kui mul on vaagnapõhjahäire, on sportimine keelatud
Vale! Koostöös füsioterapeudiga õigete harjutuste leidmine ja treeningu kohandamine lubab aktiivselt sportida.
Taastusravi kui vältimatu ravi osa
Vaagnapõhja funktsioonihäirete esinemisel algab taastusravi taastusarsti vastuvõtuga. Arsti esmase hinnangu alusel suunatakse patsient sobivale ravile, milles kesksel kohal on vaagnapõhja füsioteraapia. Regionaalhaigla taastusravikeskuse füsioterapeudid hindavad patsiendi seisundit ja koostavad sobiva füsioteraapia plaani, mis võib hõlmata:
- vaagnapõhjalihaste funktsiooni hindamist (näiteks sealhulgas biotagasiside meetodil, mis aitab leida õiged lihased ja hinnata nende funktsiooni)
- harjutusteraapiat, mille fookuses on lihasjõu ja -koordinatsiooni parandamine
- lõdvestus- ja hingamistehnikate õpetamist
- põie- ja soolefunktsiooni alast nõustamist (sealhulgas tualetiharjumused ja põietreening)
- vajadusel ka pehmekoeteraapiat ning lihaspingeid leevendavaid harjutusi
Füsioteraapia eesmärk on pakkuda patsiendile oskusi ja teadmisi, et ta suudaks oma seisundit iseseisvalt hallata ja parandada. Sageli piisab juba lühiajalisest terapeutilisest sekkumisest, et saavutada märgatav sümptomite leevenemine ja elukvaliteedi paranemine.
Millal mõelda vaagnapõhja füsioteraapiale?
Füsioterapeutiline sekkumine on näidustatud:
- uriinilekete või roojapidamatuse korral
- sünnitusjärgsel taastumisel
- operatsioonijärgsel perioodil
- kroonilise vaagnapiirkonna valu, pinge või seksuaalfunktsiooni häirete korral jms
Oluline on mõista, et vaagnapõhja funktsioonihäired on ravitavad ega pea olema osa patsiendi igapäevaelust. Mida varem sekkuda, seda tõhusam on tulemus!
Artikli autorid: taastusravi keskuse juhtiv füsioterapeut Katrin Kõre ja naistehaiguste keskuse günekoloog-vanemarst dr Ülle Kiisla
Loomise kuupäev: 13.08.2025
