Tekst: Eli Lilles
Fotod: Regionaalhaigla
Arstitöös kujunevad oskused on ülekantavad ka juhtimisse. Tähtsad on meeskonnatöö ning koostöö, eriti mitme eriala sekkumist nõudvatel juhtudel. „Vähiravi on multi- ja interdistsiplinaarne – ühe ja sama patsiendiga töötavad tema raviteekonna vältel mitmed erialaspetsialistid ning meeskonnad. Koostöö eri tiimidega eeldab üksteisega arvestamist ja mõistmist ning lisaks ka organiseerimisvõimet,“ toob näiteks Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja ja onkoloog dr Helis Pokker.
Samuti on nii arstina kui ka juhina oluline otsustusjulgus ja vastutuse võtmine, seda sageli olukordades, kus eksida ei tohi. „Arstitöö õpetab kriitilist detailitaju ning suutlikkust langetada otsuseid ka keerulistes või ootamatutes olukordades. Arstina tugined ebaselgetes olukordades n-ö talupojatarkusele ja teed analüüsipõhiseid otsuseid. Juhina püüan rakendada samasugust süsteemset lähenemist nagu arstina diagnoosimisel: analüüsin olukorra, eristan olulise ebaolulisest ja käitun vastavalt printsiipidele, mitte emotsioonidele,“ ütleb Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja dr Pille Mukk.
Dr Mukk märgib, et ka arstina omandatud kuulamisoskus ja empaatia on juhile üliolulised, et märgata meeskonna vajadusi enne, kui neist võib saada kriis. „Arstile ja juhile on oluline kuulamisoskus, detailide ja seoste märkamine, analüüsivõime, vastutustunne ning otsuste vastuvõtmise julgus. Arstidena peame tegema otsuseid, kus eksimisruumi ei ole või on väga-väga vähe. Need kõik on olemuslikult tähtsad oskused iga juhi jaoks,“ tõdeb ka dr Pokker.
Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhataja dr Merit Martens lisab, et juhtimine eeldab vaikehetke võimalust, suure pildi nägemist ja oskuslikku suhtlemist. Töö patsiendiga seevastu on vahetu ja seda ei saa edasi lükata – patsient on siin ja praegu. „Vesteldes juhtidega, kes teevad mõlemat tööd pea võrdses mahus, tunnistavad paljud, et juhtimisteemad jäävad sageli teisejärguliseks just seetõttu, et patsienditöö on esikohal. Arsti kutsumus paneb enamasti valima patsiendi ning muud tegemised jäävad paratamatult tagaplaanile,“ tunnistab ta.
"Juhi ülesanne on luua võimalused arenguks."
Dr Helis Pokker, Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja
Dr Helis Pokker juhib onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku meeskonda, kuhu kuulub ligi 280 inimest. Sellesse pühendunud kollektiivi kuuluvad inimesed armastavad dr Pokkeri sõnul oma eriala ning on empaatilised ja kõrge professionaalsusega. „Kõige suuremaks õnnestumiseks loeksin seda, kui minu meeskonna liikmed tunneksid, et nad tulevad tööle rõõmuga ja neil on väga hea meel olla selle meeskonna liikmed,“ selgitab dr Pokker oma eesmärki juhina.
Dr Pokker näeb oma rolli juhina eelkõige arengu toetajana, luues selleks võimalusi ning eemaldades takistusi. Tema jaoks on oluline psühholoogiliselt turvaline töökeskkond, kus julgetakse arvamust avaldada, aruteludes osaleda ning tuntakse ennast kaasatuna. Juhtimine peabki olema kaasav, arvestav, avatud ning dialoogi hoidev. „Väärtustan oma tiimi liikmeid, pakkudes võimalusi enesearenguks mitmesuguste projektide ja arendustegevuste kaudu. Ma hindan väga, kui probleemi ilmnemisel tullakse rääkima, sest parem on teada kui olla teadmatuses. Minu uks on alati avatud nii murede kui ka rõõmude jaoks, olen hea kuulaja ja kaasaelaja,“ kirjeldab ta põhimõtteid, mida juhina oluliseks peab.
Juhi roll eeldab tema hinnangul enesejuhtimise ja -kontrolli oskust ning suutlikkust tekitada meeskonnas selge arusaam, miks midagi tehakse ja kuidas eesmärkideni jõutakse.
Väljakutsetesse suhtub ta kui õppimisvõimalustesse ning peab oluliseks noorte juhtide ja järelkasvu arendamist, et organisatsioonis loodud väärtus püsiks ja edasi areneks. Samuti peab ta tähtsaks olla avatud uuendustele ja valmisolekut otsida vajadusel ka n-ö kastist-välja-lahendusi.
Juht töötajate heaolu ja töövõime hoidmisel
„Meie kliinikus on väga pühendud, oma eriala armastav, empaatiline ja kõrge professionaalsusega meeskond. Minu ülesanne on luua võimalused arenguks,“ lausub dr Pokker. „Juht peab leidma aega ja vajaduse korral võtma aega, et olla kohal ja kättesaadav,“ leiab ta. Juhi ülesanne on tunda huvi, kuidas töötajatel päriselt läheb, eriti keerulistel ja töörohketel aegadel, ning märgata detaile, mis võivad emotsionaalsest väsimusest, motivatsiooni kadumisest ja liigselt suureks kasvanud töökoormusest märku anda. Lahendusena näeb ta töökoormuste nähtavaks tegemist ning töökorralduse läbimõtlemist. Ühtlasi tuleks anda võimalus pinget ja aega maha võtta, et ei tekiks läbipõlemist, näiteks võimaluse korral kohustusi ümber jagada või suuremaid tööülesandeid roteerida.
Dr Pokkeri jaoks on oluline hoida ja toetada ühtekuuluvustunnet – üks kõigi, kõik ühe eest! Lisaks on tähtis püüda vältida sisemist konkurentsi, toetades koostööd ja üksteisega arvestamist. Dr Pokkeri kogemus on näidanud, et meeskondadele suunatud ühised üritused aitavad kasvatada meie-tunnet ning hoida töövõimet, sest kolleegidega suhtlemine väljaspool töökeskkonda liidab meeskonda ning aitab hoida töökeskkonna avatuna.
Kõik algab märkamisest
Tugisüsteemid ja lahendused sõltuvad inimestest ja eelistustest, kuid kõik algab märkamisest, kinnitab dr Pokker. Ta toob oma kogemusest näite, kui keemiaravi keskuses töötades oli hommikustel koosolekutel ja haigusjuhtude arutelul täiesti normaalne paluda kolleegidelt abi ja nõu, kui oli tarvis teist pilku ja mõtted olid „kinni jooksnud“. „Abiküsija rollis võib vabalt ka juht olla, see on täiesti normaalne ning aktsepteeritud. Olen samasugust avatud töökultuuri kandnud ka kliiniku tasemele,“ nendib ta.
„Meeskondade liikmed tunnevad ennast turvaliselt ja väärtustatuna, kui neid usaldatakse, kuulatakse, nende tööl on tähendus ja valitseb üksteisest lugu pidav suhtlemine. Meeskondade sisene omavaheline suhtlus- ja töökultuur on suunatud vigadest õppimisele, reeglid kehtivad kõigile ning tunnustus ja tagasiside on põhjendatud,“ ütleb dr Pokker, lisades, et turvalisuse loomisel on juht oluline.
„Turvalisus kasvab, kui juht suudab oma emotsioone juhtida, ei reageeri impulsiivselt, oskab pingeolukorras rahulikuks jääda ning on orienteeritud lahenduste otsimisele. Juht saab anda rohkem otsustust ja ka vastutust allapoole, vältida mikromanageerimist ning küsida tagasisidet, nii positiivset kui ka negatiivset.“
Suurimaks proovikiviks juhina peab dr Pokker inimestevahelisi suhteid ja suhtlust – need pakuvad alati väljakutseid.
Arsti ja juhi rolli jagamine
„Usun, et minuga nõustuvad kõik arstidest juhid, et arstitööd päris kõrvale jätta ei saa ega taha,“ leiab dr Pokker. „Arstitöö ja juhtimise vahel jagavad aega ja tähelepanu osakondade, keskuste ja kliinikute juhid. Erialakeskuse või osakonna juht on igapäevaselt arstitööle lähemal ja rohkem kaasatud kui kliiniku juht,“ märgib ta. Tänapäeval areneb meditsiin väga kiiresti. „Erialase kompetentsi hoidmine ja muutustega pidevalt kursis olemine eeldab kindlasti panustamist kliinilisse töösse ning erialalistel koolitustel osalemist,“ lausub dr Pokker. „Juhi positsiooni asumisel jätkavad arstid üldjuhul oma erialast tööd soovist ja armastusest oma valitud eriala vastu. Järjepidev jätkamine kliinilise tööga võimaldab säilitada sisevaate ja -tunnetuse haigla ning kliiniku ravitegevuse toimimisse.“
Arstidest juhid on oma kliinilise töö organiseerinud erinevalt – kes teeb valveid, kes ambulatoorseid vastuvõtte. Dr Pokker on jätkanud oma armastatud erialal arstina töötamist iganädalaste ambulatoorse vastuvõttudena oma kliinikus ning lisaks ka Pärnu Haiglas, kus ta pakub koos kolleegidega sealsetele vähipatsientidele kodulähedast ravi.
Dr Helis Pokker juhi rollis
- Onkoloogia- ja hematoloogiakliinikut juhtinud alates 2021. aastast, 2026. aastast algas järgmine viieaastane periood kliiniku juhina.
- 2007. aastal alustas keemiaravi keskuse juhina, oli selles ametis 2019. aasta detsembrini. Kaks vahepealset aastat oli haigla tollase ravijuhi prof Peep Talvingu meeskonnas ravitöö direktorina.
Mitu inimest/üksust juhtida?
Onkoloogia- ja hematoloogiakliinikus on kokku neli keskust, kliiniku meeskonnas on liikmeid umbes 280.
Mõttetera, mis toeks
Üksi jõuab kiiremini, koos aga kaugemale.
"Juhtimine algab usaldusest."
Dr Pille Mukk, Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja
Juhi ülesanne on luua keskkond parimatele spetsialistidele, teisalt vajab juht julgust, mitte mugavust. Kas seda kõike on võimalik saavutada või on tegu võimatu missiooniga?
Sisehaiguste kliiniku juhi dr Pille Muki juhtimisfilosoofia tugisammas on julgus, vastandina mugavusele. „Usun, et Regionaalhaigla peab olema riigile strateegiline partner muutuste juhtimisel, mitte pelgalt juhiste ootaja. Pean oluliseks tähenduslikkust ja selget missioonitunnet ning usun, et antud lubadused peavad olema täidetud igal tasandil organisatsioonis,“ ütleb ta.
„Minu jaoks algab heaolu töö tähendusrikkusest ja turvatundest. Juhi ülesanne on luua keskkond, kus parimad spetsialistid näevad oma arenguvõimalusi just meie kliinikus ning tunnevad, et nende panusel on reaalne mõju. Meeskond püsib koos siis, kui inimestele pakutakse intellektuaalset väljakutset ja piisavat vabadust. Arstil peab olema võimalus keskenduda oma põhipädevusele, samal ajal kui juhi ülesanne on suunata ressursse nii, et töökoormus oleks hallatav. Püüan olla toetav juht, kuid samas nõudlik kvaliteedi suhtes, sest patsiendi terviseturvalisus on meie ühine vastutus,“ selgitab ta, lisades: „Samas taban end aeg-ajalt ka kõhklustelt, kas see kõik ei ole vahel justkui „mission impossible“.“
Juhtimise alustalad suures organisatsioonis
Suures organisatsioonis on juhtimise alus põhjendatud ja selge kommunikatsioon. Inimesed peavad mõistma otsuste tagamaid kuni baasväärtusteni välja, kuigi nagu dr Mukk tõdeb, on ootused selgele kommunikatsioonile alati suuremad, kui neid täita suudetakse.
Teise olulise sambana toob ta esile koostöökultuuri. Kliinikus on loodud tugev erialajuhtide ja õendusjuhtide meeskond, kes vastutavad oma valdkonna arengu eest. Kolmandaks peab dr Mukk oluliseks järjepidevust – selgete plaanide järgi tegutsemine loob kliinikus rahu ja kindlustunde.
Regionaalhaigla on vaimset tervist väärtustav organisatsioon. Olemas on psühholoogilise esmaabi meeskonnad ja lähtutakse suhtlemise heast tavast. „Juhina pean oluliseks regulaarset tagasisidet oma meeskonnale, et kaardistada ootusi ja märgata pingeid. Enesekriitiliselt pean tunnistama, et minu konkreetsus võib ehk vahel tekitada barjääri murede kurtmisel, kuid oma lähima meeskonna jaoks on see ehk juba „läbi hammustatud“,“ märgib ta. Kliinikujuhina näeb dr Mukk, kui oluline on võimalikult tihe kontakt oma erialajuhtidest meeskonnaga. „Samas kuulun ka kliinikujuhtide ja juhatuse meeskonda, kus samade väärtuste ja eesmärkidega toimetan.“
Dr Muki sõnul on juhi vastutus alati strateegiline tööprotsesside optimeerimine. Sellele eesmärgile kulub märkimisväärne osa juhi igapäevatööst. „Minu hinnangul võiks ligikaudu 15–30% praegustest eriarsti visiitidest jääda teistele tasanditele, andes tippspetsialistidele võimaluse keskenduda keerukale ravile. Oleme suurendanud õdede iseseisvate vastuvõttude osakaalu, mis tõstab ravikvaliteeti ja motiveerib ka personali.“
Dr Mukk peab oluliseks ka delegeerimist ning tunnistab, et arendab seda valdkonda teadlikult nii enda kui ka meeskonna koormuse paremaks tasakaalustamiseks ja vastutuse jagamiseks. Samavõrd õpib ta ka puhkeaja väärtustamist.
Rollikonflikt: arst vs. juht?
Dr Muki jaoks ei ole arsti ja juhi töö jagamine pelgalt ajaplaneerimise küsimus, vaid identiteedi ja rollide ühildamine. „Arstiks olemine on mulle enesemääratluse vundamendiks olnud läbi elu. Oma umbes 28-aastase professionaalse elu jooksul olen liikunud kliinilise spetsialisti ametist juhirollidesse, kus pean jätkuvalt väga oluliseks säilitada ka arstikompetentsi, et vältida n-ö karjääriplatood juhtimises ja hoida oma professionaalsust. See ei tule iseenesest ja selle nimel tuleb mul igapäevaselt tööd teha,“ ütleb dr Mukk. Ta usub, et praktiline side erialase tööga aitab ka juhikompassi kliinikus ikka õiges suunas hoida.
„Juhina kõnetab mind väga mõte „juhtimine kui vahend, ekspertsus kui eesmärk“ – kliinikujuhina on minu roll luua keskkond, mis tagab parima võimaliku abi meie patsientidele läbi tugevate erialakeskuste,“ räägib dr Mukk.
Kliinilise juhina on dr Muki suurim väljakutse olnud rollikonflikt: kuidas säilitada arsti kompetents, olles samal ajal strateegiline juht, ning kuidas samal ajal kõigi vajadusi märgata ning neile reageerida?
„Pean oluliseks ka võrdset kohtlemist. Kriisid on õpetanud, et vaatamata ajutisele raskusele ja koormusele jääb püsima vaid saadud tarkus ja kogemus. Olen õppinud, et juhina võid väga kergelt kolleegid jätta tundega, et neid pole kuulatud. Kõik väljakutsed on õpetanud mulle kannatlikkust ja ka vajadust anda inimestele aega auru väljalaskmiseks ning teemade pikemaks arutamiseks.“
Sisehaiguste kliiniku siht silme ees
Dr Muki siht juhina on viia sisehaiguste kliinik järgmisesse arenguetappi: et kõik kliiniku erialakeskused toimiksid regionaalsete kompetentsikeskustena, luua Regionaalhaiglas kardiovaskulaarmeditsiini kliinik, arendada täiendavalt immunoloogia-allergoloogia eriala ja igal juhul panustada kõigi erialade arengusse üle Eesti. „Nende eesmärkide täitmiseks on põhieeldus professionaalne ja pühendunud meeskond. Erialakeskused näevad kõige täpsemalt oma arenguvajadusi, juhina on minu roll neile oma eesmärkide täitmiseks võimalusi luua,“ toob dr Mukk välja.
„Lõppkokkuvõttes on minu isiklik eesmärk lõimida professionaalsus tähendusliku eluga ja jätta maha jälg Eesti tervishoius läbi Regionaalhaigla,“ lisab ta.
Dr Mukk ütleb, et on tulemustele orienteeritud ja pragmaatiline juht. „Püüan olla faktipõhine ning suhtun uutesse ideedesse sageli teadliku skepsisega seni, kuni need on tõestatud. Mulle meeldib väljend skeptiline analüüsivõime, mis toetub järjepidevale miks-küsimisele. Kõige enam väärtustan juhina iseseisvust – usun, et inimesi tuleb usaldada ja anda neile vabadus tegutseda oma pädevuse piires. Juhtimises püüan hoida fookust pikaajalisel strateegilisel vaatel, mitte kiirel heakskiidul, ning vältida mikromanageerimist, et meeskonnal oleks ruumi vastutust võtta ja areneda.“
Dr Pille Mukk juhi rollis
- Esimene juhikogemus oli Regionaalhaiglas pulmonoloogiakeskuse juhtimine aastatel 2011–2020.
- SA Raplamaa Haigla juhatuse esimees aastatel 2019–2024. Alates 2021 sisehaiguste kliiniku juhataja.
Mitu inimest/üksust juhtida?
Sisehaiguste kliinikus on ligi 770 inimest.
Mõttetera, mis toeks
Juhtimine kui vahend, ekspertsus kui eesmärk.
"Väärtuspõhine juhtimine loob psühholoogilise turvalisuse."
Dr Merit Martens, Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhataja
„Arstina oled edukas siis, kui suudad keerulisi asju lihtsalt selgitada ning panna inimest oma tervise eest vastutust võtma ja tegutsema. Needsamad oskused on väga olulised ka juhina,“ leiab Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhataja dr Merit Martens.
Juhtimises peab dr Martens oluliseks ühiseid väärtusi, kuna ilma nendeta on väga keeruline ühtegi meeskonda juhtida. Ühise missiooni kursil püsimine ja visiooni suunas liikumine on tema sõnul võimalik vaid siis, kui tegutsetakse samas väärtusruumis.
„Igapäevastes juhtimispraktikates on keskne roll usalduse loomisel. Selle eelduseks on regulaarne ja avatud kontakt inimeste vahel. Kui töötaja tunneb, et teda kuulatakse ja tema mure on oluline, kujuneb ka turvatunne ning valmisolek oma vajadustest ja raskustest rääkida,“ leiab dr Martens.
„Juhina püüan luua keskkonna, kus julgetakse avatult rääkida, arutleda, katsetada ja vajaduse korral ka eksida. Eriarvamused peavad olema lubatud ning neid tuleb saada väljendada nii, et need ei viiks isiklike konfliktideni. Sama oluline on seista selle eest, et liigne agarus ja tööle pühendumus ei muutuks ogaruseks ega kulmineeruks läbipõlemisega. Minu roll on kohandada ja tõhustada tööprotsesse, et need ei muutuks täiendavaks läbipõlemise soodustajaks,“ räägib ta.
Vaimse tervise toetamise võimalused
Meditsiinis räägitakse palju läbipõlemisest ja suurest töökoormusest ning siin saab juht kindlasti toeks olla. „Juht saab ja peab looma koos töötajatega keskkonna, kus kõigil on turvaline ja hea töötada. Juhi ülesanne on märgata, tunnustada, innustada ja võimestada. Läbipõlemise ennetamine eeldab töökoormuse tasakaalustamist, vaba aja väärtustamist ning töötajatele autonoomia andmist eesmärkide saavutamisel. Kõige keerulisemaks muutub olukord siis, kui inimene tunneb, et tema potentsiaali ei kasutata, tema vajalikkus on küsitav ning ta ei näe oma mõju tööprotsessidele,“ räägib ta.
Läbipõlemisest rääkides tunnistab ta, et peab ka iseendale otsa vaatama – endale liiga kiireid ja suuri eesmärke seades, kõike korraga hästi teha soovides tuletab ta endale aeg-ajalt meelde põhimõtet „Practice what you preach“ (’Tee seda, mida õpetad’ – toim).
Dr Martensi juhtida on üle 400 töötajaga psühhiaatriakliinik ning nii on tema enda jaoks suurim väljakutse olnud erinevate vaadete ja toimetulekuviisidega inimeste vahel ühise keele leidmine. „Meeskonnad koosnevad väga eriilmelistest inimestest ning vahel on see sünkroniseerumine keeruline. Nagu suhtlemises ikka – üks lähenemine ei sobi kõigile. Tuleb leida iga inimesega tema jaoks sobiv ühisosa,“ tõdeb ta.
Haigla pakub töötajatele mitmeid vaimse tervise toetamise võimalusi. Vaimse tervise murede korral on võimalik pöörduda Regionaalhaigla lepingupartneri poole ning vastav teave on kättesaadav siseveebis. Lisaks toetab haigla erialast enesetäiendamist ning sportimist, mis aitab hoida nii vaimset kui ka füüsilist tasakaalu. Sama oluline kui tugiteenuste olemasolu on aga avatud ja toetava töökultuuri kujundamine, mis vähendab abi küsimisega seotud hirme.
Dr Merit Martens juhi rollis
- Regionaalhaiglas alustas neuropsühhiaatria valdkonna juhina 2020. aastal, osakonna juhtimist 2023. aastal ning kliiniku juhtimist jaanuaris 2026.
Mitu inimest/üksust juhtida?
Psühhiaatriakliinikus töötab üle 400 inimese.
Mõttetera, mis toeks
Rome wasn’t built in a day. (’Roomat ei ehitatud päevaga’ – toim)
Loomise kuupäev: 23.04.2026
