Tekst: Liis Ilves
Milliseid mõtteid ja tundeid tekitas äsjane aasta tohtri tunnustus?
Ütlen ausalt, see oli mulle meeldiv üllatus. Olen selle tunnustuse eest tänulik, kuid näen seda eelkõige kogu meeskonna ja ühise töö tunnustusena, mitte ühe inimese saavutusena.
Mis kannustas teid valima just arsti elukutset?
Koolis oli meil võimalus osaleda valikkursusel, kus kord nädalas sai süvendatult tegeleda enda valitud erialaga. Mina valisin meditsiini ning see kogemus kinnitas minu soovi saada arstiks. Juba tol ajal tundus meditsiin põnev ja võimalusterohke ning mulle meeldis mõte töötada inimestega ja olla neile abiks. Sealt edasi viis tee arstiteaduskonda Tartu Ülikoolis.
Kuidas jõudsite gastroenteroloogia erialani?
Gastroenteroloogia pakkus mulle huvi juba ülikoolis. Erialaõpe hõlmab endoskoopiliste oskuste omandamist, kuid selle kõrval paelub eriala ka oma mitmekülgsuse ja pideva arenguga. Need on põhjused, mis teevad eriala minu jaoks ka täna huvitavaks.
Kes on teie teekonda arstina kõige rohkem mõjutanud?
Kõige rohkem on mind mõjutanud kolleegid ja õpetajad, kellega olen koos töötanud. Nende rahulik suhtumine, oskus mõelda ja patsienti kuulata on olnud heaks eeskujuks. Seda rahulikku ja läbimõeldud tööstiili olen ka ise püüdnud oma töös rakendada. Samuti on iga patsient ja iga keerulisem olukord midagi õpetanud.
Milline on teie igapäevatöö gastroenteroloogiakeskuses?
Igapäevatöö on vaheldusrikas – vastuvõtud, uuringud, arutelud kolleegidega ja raviplaanide täpsustamine. Oluline osa tööst on koostöö nii patsientide kui ka kolleegidega, et leida iga inimese jaoks parim võimalik lahendus.
Millised seedetrakti haigused on Eestis praegu kõige sagedasemad?
Sagedased on erinevad funktsionaalsed seedetrakti häired, põletikulised soolehaigused ning maksahaigused. Üha enam näeme ka eluviisiga seotud terviseprobleeme ja nooremaid patsiente, mis muudab ennetuse ja teadlikkuse tõstmise eriti oluliseks.
Kuidas on gastroenteroloogia eriala viimastel aastatel arenenud?
Eriala on kiiresti arenenud nii diagnostikas kui ka ravis. Uued ravivõimalused ja ravimid ning täpsemad uuringud, sealhulgas tehisintellekti kasutamine endoskoopias, võimaldavad pakkuda patsientidele paremat ja personaalsemat abi. Igapäevatöös on üha olulisemaks muutunud meeskonnatöö ning patsiendi aktiivne kaasamine ravivõimaluste arutamisel.
Kuidas on uued diagnostikavõimalused ja ravimid muutnud gastroenteroloogi igapäevatööd võrreldes varasemaga?
Gastroenteroloogi igapäevatöö on muutunud märgatavalt võimalusterohkemaks. Diagnostika on ajas oluliselt arenenud, võimaldades haigusi varem ja täpsemalt tuvastada. Kuid kõige suurem areng on toimunud ravivõimalustes, eriti põletikuliste soolehaiguste ravis, kus viimastel aastatel on lisandunud uusi ravimeid. See annab oluliselt paremad võimalused valida igale patsiendile just talle sobivaim ravi.
Heaks näiteks on C-hepatiit. Varem raviti seda pegüleeritud interferooni ja ribaviriini kombinatsiooniga, kus ravi pikkus oli 24‒48 nädalat, mille korral saavutati tervenemine keskmiselt 50‒60% juhtudest (olenes genotüübist) ning ravi oli pikk ja patsiendile kurnav. Tänapäevased ravimid (DAA) võimaldavad aga enam kui 90–95% juhtudest viiruse püsivat kadumist vaid 8‒12 nädalaga, olles samal ajal hästi talutavad.
Kui suures mahus gastroenteroloogias tehisintellekti kasutate? Kuidas see on parandanud uuringute täpsust või töökorraldust?
Tehisintellekti kasutatakse eelkõige endoskoopias ja kapselendoskoopias. Endoskoopias on AI abiks polüüpide ja limaskesta muutuste leidmisel. See suurendab uuringu täpsust ja annab arstile lisakindlust, eriti pikemate ja detailsete protseduuride käigus.
Kapselendoskoopias on tehisintellekti roll veelgi praktilisem töökorralduse seisukohast. AI aitab suurest pildimahust esile tõsta kahtlased leiud ja vähendab oluliselt aega, mida arst kulutaks kogu materjali käsitsi läbivaatamisele. See võimaldab arstil keskenduda sisulisele hindamisele ja otsustamisele ning muudab töö efektiivsemaks.
Samas on oluline rõhutada, et tehisintellekt on otsusetugi, mitte iseseisev otsustaja. Lõplik hinnang ja vastutus jäävad alati arstile. AI aitab näha ja märgata, kuid ei asenda kliinilist mõtlemist ega kogemust. Juba on tehtud ka uuringuid, mis näitavad, et püsival AI kasutamisel koloskoopilise uuringu läbiviimisel võib tekkida „deskilling“ ehk oskuste tuhmumine, mistõttu on soovitatav teha periooditi uuringuid ilma AI toeta.
Kokkuvõttes on tehisintellekt väga hea tööriist, mis parandab uuringute kvaliteeti ja töökorraldust, kuid see toimib kõige paremini siis, kui seda kasutatakse teadlikult ja kriitilise mõtlemisega – arsti otsust toetavana, mitte asendavana.
Milliste erialadega on gastroenteroloogil Regionaalhaiglas kõige tihedam koostöö?
Hea ravitulemuse aluseks on koostöö nii patsiendiga kui ka oma eriala ja teiste erialade kolleegidega. Seedetrakti haigused on sageli mitmetahulised ja vajavad eri spetsialistide panust. Tihe koostöö on meil ravi puhul just kirurgide, sisearstide, nefroloogide ja intensiivraviarstidega ning diagnostikas radioloogide, patoloogide ja laboriarstidega. Hea koostöö aitab patsienti paremini mõista ja muudab raviteekonna sujuvamaks.
Milliseid muutusi või arengusuundi peate lähiaastatel kõige olulisemaks?
Oluliseks pean personaalmeditsiini arengut, ennetustöö tugevdamist ning patsientide paremat informeeritust. Sama tähtis on hoida töökeskkonda sellisena, et inimesed jaksaksid ja tahaksid erialal püsida.
Mida tähendab teie jaoks patsiendi aktiivne kaasamine raviotsustesse?
Minu jaoks tähendab patsiendi aktiivne kaasamine eelkõige seda, et inimene saab aru, mis temaga toimub, millised on võimalikud ravivalikud ning millised on nende plussid ja miinused. See ei tähenda, et patsient peaks tegema meditsiinilisi otsuseid arsti asemel, vaid et otsused sünnivad arutelu käigus ja patsient on nendega teadlikult nõus.
Praktikas tähendab see rohkem selgitamist, eriti krooniliste haiguste puhul, kus ravi ei ole ühekordne, vaid pikaajaline protsess. Näiteks põletikuliste soolehaiguste või maksahaiguste korral on oluline, et patsient mõistaks, miks ravi on vajalik ka siis, kui enesetunne on hea, ning millised võivad olla ravi katkestamise tagajärjed.
Minu kogemusel teeb informeeritud patsient arsti töö pigem lihtsamaks. Kuigi küsimusi on rohkem ja arutelud võivad olla pikemad, on ravi järjepidevam ja usaldus suurem. Patsient, kes mõistab oma haigust, oskab ka ise varakult märgata oma terviseseisundi muutusi ja vajaduse korral abi otsida.
Mis aitab hoida töökeskkonda sellisena, et inimesed jaksaksid ja tahaksid erialal püsida?
Oluline on selge ja mõistlik töökorraldus, inimlik suhtlus, kollegiaalsus ning teadmine, et abi ja nõu on alati kättesaadavad. Juhi ja kogenud kolleegi roll on eelkõige luua keskkond, kus inimesed tunnevad end hoituna ja väärtustatuna. See algab selgest ja mõistlikust töökorraldusest ning avatud suhtlusest, kus küsimused ja arutelud on loomulik osa igapäevatööst. Oluline on, et inimesed teaksid, et nad ei jää keerulistes olukordades üksi.
Mis on arstitöö juures kõige keerukam?
Suurim väljakutse on vastutus, sest tehtud otsused mõjutavad otseselt inimeste elu ja tervist. Samuti on oluline hoida tasakaalu töö ja isikliku elu vahel, et jätkuks jaksu ja rõõmu oma töö tegemiseks ka pikema aja jooksul.
Kuidas maandate stressi ja ennetate läbipõlemist?
Usun, et stressi ennetamine algab töökorraldusest. Eesmärk on teha töö tööajal ja jätta vaba aeg taastumiseks, olgu see perega koos olemine, hea filmi vaatamine või raamatu lugemine. See aitab hoida nii inimesi kui ka töö kvaliteeti.
Mis teid oma töös praegu kõige rohkem motiveerib või edasi viib?
Eriala areng on praegu väga kiire – järjest tuleb juurde uusi ja tõhusamaid ravimeid ning paremaid diagnostikavõimalusi. Innustav on näha, kui patsiendid saadud ravi tulemusel paranevad ning ka nende elukvaliteet paraneb. Sama oluline on meeskond, kes loob keskkonna, kus on võimalik õppida, küsida, arutada ja koos areneda ning kuhu ka noored kolleegid tahavad tööle tulla.
Mõtted kolleegilt kolleegile
- Regionaalhaiglas töötanud alates 2014. aastast
- Peamised töövaldkonnad: gastroenteroloogia, endoskoopia
- Hea arsti tunnus: oskus kuulata, vajaduse korral suunata, pidevalt juurde õppida ning jääda rahulikuks ka keerulistes olukordades. Hea arst on valmis tunnistama, kui kõike ei tea, konsulteerib kolleegidega ning teeb otsuseid koostöös patsiendiga.
- Regionaalhaiglast teeb hea töökeskkonna: Regionaalhaiglas on esindatud kõik erialad, suures meeskonnas on võimalik arutada keerulisi juhtumeid, küsida nõu ja õppida üksteiselt. Selline koostöine ja toetav keskkond annab kindlustunde ning aitab teha oma tööd rahulikult ja kvaliteetselt.
- Suurim tööalane rahulolu: kui näen, et patsiendid saavad läbimõeldud ning hoolivat abi ja meeskond toimib hästi.
- Minu tööd juhib põhimõte: hea meditsiin sünnib pädevusest, inimlikkusest ja koostööst.
Kolleegid kirjeldavad
Dr Küllike Palk on erakordselt pühendunud, professionaalne ja hooliv arst ning juht. Ta on väga kogenud spetsialist, kes tegutseb kindlalt, süsteemselt ja vastutustundlikult ning suudab ka pingelistes olukordades teisi toetada ja suunata. Dr Palk on positiivne, abivalmis ja südamlik nii kolleegide kui patsientide suhtes, alati valmis kaasa mõtlema ja lahendusi leidma.
Loomise kuupäev: 07.04.2026
