Tekst: Eli Lilles
Foto: Regionaalhaigla, erakogu
Elutegevust tagavate seadmete talituse juhataja ja biomeditsiinitehnika vaneminsener Annika Kaalep kirjeldab, et meditsiinitehnika inseneri roll haiglas on vastutamine meditsiiniseadmete elukaare eest tervikuna: „Meditsiinitehnika teenistuse peamine ülesanne on tagada, et kõik haigla meditsiiniseadmed oleksid ohutud, töökorras ja ajakohased.“
Suures haiglas on ligikaudu 15 000 meditsiiniseadet ja need on kolme talituse peale ära jaotatud. Annika Kaalep juhib elutegevust tagavate seadmete valdkonda, kuhu kuuluvad näiteks intensiivravi-, operatsiooni- ja steriliseerimisseadmed ning palatite sisustus.
Tema tavaline tööpäev võib tähendada nii tööd kontoris arvuti taga kui ka osakonnas tegutsemist – seadmeid on palju ning lepingute haldus, hoolduste ja remontide jälgimine peab olema valvsa pilgu all. Oluline roll on ka dokumenteerimisel. „Inseneri töö algab juba seadmete planeerimise ja eelarvestamise faasis. Kliinilise poole ambitsioonid on alati kõrged, insenerid aitavad siin prioriteete seada. Seadmete eluea jälgimine ja seadmete väljavahetamise ettepanekute tegemine on meie vastutusala,“ selgitab Annika Kaalep. „Kui osaletakse meditsiiniseadmete hangetes, siis arstid ja õed annavad kliinilise sisendi, kaasatud on ka näiteks IT-, infrastruktuuri- ning hankespetsialistid. Inseneri roll on vastutada hanke tehnilise poole eest ning hinnata seadme sobivust ja kasutatavust haiglakeskkonnas,“ lisab ta.
Uue seadme kasutuselevõtt tähendab omakorda infrastruktuuri ja IT-lahenduste ettevalmistamist, seadistamist, süsteemidega ühendamist ning koolituste korraldamist. „Insener on sageli kui tõlk eri osapoolte vahel, sidudes kliinilise, tehnilise ja IT-vaate ühtseks tervikuks,“ võrdleb ta. „Ka pärast seadme saabumist hindab insener, kas on vaja lisakoolitusi, juhendeid või kohandusi. Insener vastutab ka seadmete hoolduse ja rikete ennetamise eest ning tegutseb probleemide korral kui kiirreageerimisüksus“.
Inseneriteaduse ja meditsiini ideaalne sümbioos
Annika Kaalepi teekond meditsiinitehnika inseneri erialani sai alguse üsna juhuslikult – kui Saaremaa tüdruk sattus Tallinnasse haiglasse uuringutele, äratasid seadmed huvi meditsiinivaldkonna vastu. Kuna talle meeldisid koolis eelkõige matemaatika ja füüsika, avastas ta meditsiinitehnika eriala, mis seda kõike ühendas. „Kuigi insener ei ole arst, on kliiniliste teadmiste baas hädavajalik, et mõista, kuidas ja milleks meditsiiniseadmeid kasutatakse, ning ka arstide ja õdedega suhtlemiseks. Samas jääb inseneri roll selgelt tehnilisele poolele, mis teeb töö huvitavaks ja mitmekülgseks,“ kirjeldab ta oma tööd kui inseneriteaduse ja meditsiini sümbioosi.
Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) tehnilise füüsika bakalaureusekraadile järgnes magistriharidus meditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika suunal. Magistriõppes ühendati insenertehniline taust meditsiiniliste alusteadmistega, nagu anatoomia, füsioloogia ja kiirgusbioloogia.
Õppekava peab pidevalt ajaga kaasas käima, sest tehnoloogia ja valdkonna vajadused arenevad kiiresti, mistõttu tehakse praegu ülikooliga tihedat koostööd õppekava uuendamisel. Nii on Kaalep aktiivselt kaasatud haigla ja ülikooli koostöösse praktikate, ekskursioonide ja õppekavale sisendi andmise kaudu. „Eesmärk on pakkuda tudengitele realistlikku pilti haigla inseneri tööst ning arendada eriala laiemalt – koolitada mitte ainult meditsiinitehnika insenere, vaid ka meditsiinifüüsikuid, teadlasi ja tulevasi tervishoiutehnoloogiate arendajaid Eestis,“ räägib ta.
Kaalep toob karjäärivaliku puhul esile meditsiinitehnika valdkonna mitmekesisuse ja pideva arengu: „Tegu on erialaga, mis ühendab inseneeria ja meditsiini ning pakub seetõttu pidevalt uusi ja põnevaid projekte – siin ei jää areng seisma, sest nii tehnoloogia kui ka meditsiin arenevad kiiresti. Haiglas töötades on oluline ka teadmine, et ka tugiteenuste roll on otseselt seotud patsientide heaoluga, mis annab tööle selge mõtte ja väärtuse.“
Meditsiinitehnoloogia võimas areng toob uued riskid
Annika Kaalep kirjeldab, et meditsiinitehnoloogia areneb väga kiirelt ning on suunatud üha suurema digitaliseerimise ning süsteemide integreerituse poole. „Tänapäevased meditsiiniseadmed ei ole tihti enam eraldiseisvad üksused, vaid annavad andmeid välja ja on ühendatud haigla infosüsteemidega. See kehtib nii diagnostika, ravi kui ka patsiendi jälgimise seadmete kohta, võimaldades koguda reaalajas suures mahus andmeid, mis toetavad paremat ja täpsemat ravi planeerimist,“ selgitab ta.
Olulise trendina toob Annika Kaalep esile andmeanalüüsi, masinõppe ja tehisintellekti rakenduste lisandumise meditsiiniseadmetesse. „Paljudel uutel seadmetel on tehisintellekti funktsioonid juba olemas või vähemalt tehniline valmisolek nende tulevikus kasutuselevõtuks. Sellised lahendused võivad aidata arstidel kiiremini märgata mustreid, riske ja seisundi halvenemist, näiteks intensiivravi patsientide jälgimisel.“
Tehnoloogia areng toob aga paratamatult kaasa ka suurema keerukuse ja uued riskid, millest üks olulisemaid on küberturvalisus. Kaalep rõhutab, et haiglas tegeletakse infoturbe teemadega väga aktiivselt ning tehakse tihedat koostööd infoturbespetsialistidega. Eesmärk on olla teadlik ja nõudlik hankija, kes oskab hinnata seadmete ja süsteemide turvalisust ning paigaldada need haiglakeskkonda võimalikult ohutult. Kokkuvõttes tähendab see meditsiinitehnika inseneri jaoks vajadust pidevalt end arendada, eriti IT- ja infoturbe valdkonnas. „Inseneri roll ei piirdu enam ainult tehnilise seadme toimimisega, vaid hõlmab üha enam andmete, süsteemide, turvalisuse ja tulevikutehnoloogiate mõistmist ning nendeks valmisoleku tagamist,“ kinnitab ta.
Tunnustus kogu meeskonnale
Kaalepil täitub sel suvel Regionaalhaiglas 15 aastat. „Tulin pärast teist bakalaureuseaastat praktikale ja siis jäingi. Tulin Regionaalhaiglasse, sest see on TalTechile kõige lähem ning väga hea praktikakoht. Jäin, sest see on minu valdkonnas Eestis kõige tehnoloogilisem, tipptasemel haigla, igav siin ei hakka. Kindlasti oli oma osa ka headel kolleegidel,“ tunnistab ta.
Kaalepi juhtida elutegevust tagavate seadmete talituses on kümme inseneri ja haldur. Kokku on meditsiinitehnika teenistuses veidi üle 30 töötaja. „Mul on oma meeskonnaga väga vedanud. Ma arvan, et üks põhjus, mis meid on siin nii pikalt hoidnud, on ühine arusaam, et meie töö on suunatud patsientide heaks. Siin ei ole egosid, kõik teevad omavahel tihedat koostööd, raskemate hetkede või probleemide korral toetatakse üksteist.“
Aasta kolleegi tunnustus on Kaalepi jaoks väga suure kaaluga. „Hindan seda kõrgelt eelkõige seetõttu, et esile tõsteti meditsiinitehnika inseneri rolli, mis jääb haiglas sageli tagaplaanile. Tunnustus ei ole ainult isiklik, vaid sümboliseerib tunnustust kogu teenistusele ja tugistruktuuridele, kes teevad iga päev olulist, kuid nähtamatut tööd patsiendi ravi toetamiseks. Selline tähelepanu ja esiletõstmine annab kinnitust, et ka taustajõudude panus on märgatud ja väärtustatud,“ ütleb ta.
Annika Kaalepile toob rõõmu lemmik Maru. „Minu jaoks maandab stressi maakodus aiatöö tegemine, liikumine värskes õhus, kas siis jalutamine või jooksmine, et mõtteid selgeks ja tööteemadest eemale saada,“ lisab Annika.
Inseneri unistused
„Kuigi robot (robotkirurgia) on innovaatiline tehnoloogia, arvan, et aastateks jääb kõige meeldejäävamaks projektiks siiski hübriidoperatsioonituba. Ühelt poolt tehniline lahendus, aga ka kogu toa planeerimise protsess, lisaks meeskond, kes on sinna kaasatud,“ näitab Annika Kaalep oma laualt motivatsiooni- ja inspiratsioonipilte robotist ning opitoast.
„Kui hästi läheb, on aasta lõpuks valmis,“ avaldab ta lootust, et tuba, kus saab teha tipptasemel angiograafiaprotseduure ning vajaduse korral ka avatud operatsiooni, annab võimaluse päästa veelgi rohkem elusid.
Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing sai uue hingamise
Kaalep kuulub ka erialaühingu juhatusse. „Viimastel aastatel on ühing saanud uue hingamise tänu juhatuse osalisele vahetusele, lisandunud on noorema põlvkonna esindajad. Ühingu eesmärk on muutuda aktiivsemaks: kaasata rohkem erialaspetsialiste, soodustada omavahelist suhtlust ning arendada eriala tervikuna. Vahepeal oli ühingu tegevus soiku jäänud, meie eesmärk on seda taas elavdada.“
Annika Kaalep selgitab, et ühingult oodatakse senisest enam koolituste korraldamist või vahendamist, kuna pärast ülikooli lõppu jääb spetsialistide enesetäiendamine sageli igaühe enda vastutuseks. „Sellega on seotud ka kutsete väljastamise süsteem, mida on hiljuti uuendatud,“ räägib ta ühingu tööst.
Lisaks tegeleb ühing Kaalepi sõnul ka valdkonna arengukava uuendamisega, et luua selgem ja ühtsem suund kogu Eestis. „Praegu on probleemiks killustatus – haiglad värbavad väga erineva taustaga spetsialiste ning ühtne baasteadmiste standard puudub. Ühing teeb ka tihedat koostööd ülikooliga, et tulevased spetsialistid vastaksid paremini tööandjate ootustele ja toetaks üldisemalt valdkonna arengut teaduse ja innovatsiooni vallas.“
Loomise kuupäev: 23.04.2026
