Tekst: Stina Eilsen
Regionaalhaiglas on käimas mahukas hange, mille eesmärk ulatub vana programmi väljavahetamisest kaugemale – rajatakse uus digitaalne alus kogu haigla tööle. Regionaalhaigla e-haigla juht Jaagup Saare ning ülemarst ja juhatuse liige dr Kristo Erikson selgitavad, mida täpsemalt hangitakse, kui kaugel sellega ollakse ja miks uus süsteem on möödapääsmatu.
E-haiguslugu on palju kritiseeritud. Küsimus pole üksnes selles, kas üks või teine nupp töötab mugavalt, vaid palju laiemas probleemis: kuidas toetab digisüsteem arsti, õde ja kogu ravimeeskonda igapäevatöös ning kas see võimaldab haiglal liikuda tänapäevase andmepõhise tervishoiu suunas.
Dr Kristo Erikson alustab kliinilisest aspektist. Tema sõnul on praegune süsteem pärit ajast, mil digilahendustelt oodati hoopis midagi muud kui praegu. „Meie süsteem on algupärane ja pärit 1990ndate lõpust. Vahel tundub, et kliiniline pool on juba natukene lootuse kaotanud, et tuleks midagi uuemat ja tänapäevast, aga see on naljaga öeldud. Tegelikult ootavad kõik pikisilmi uut süsteemi, on valmis üle minema tänapäevasele elektroonilisele haigusloole ja ootavad hanke tulemust,“ räägib dr Erikson.
Uue e-haigusloo ettevalmistus ei ole alanud tühjalt kohalt. On tehtud eeltööd, kaardistatud praegusi protsesse, kirjeldatud tulevikuvajadusi ning mõeldud läbi ka ambitsioonikamaid võimalusi, mida uus süsteem võiks pakkuda. Dr Eriksoni sõnul on kliinilise poole aktiivsus olnud suur ning valmisolek muutuseks olemas.
Jaagup Saare lisab tehnilise vaatenurga: praeguse süsteemi keskne probleem on aastatega kogunenud tehniline võlg. „Praegu kasutuses olev 1990ndate Rootsi tarkvara on tekitanud meeletu tehnovõla, millega peame arvestama iga arenduse puhul. Sellel on suured piirangud ja see on vananenud lahendus, mida finantsiliselt ega tehnoloogiliselt edasi arendada ei ole mõtet,“ ütleb Saare. „Peame vaatama parema tuleviku suunas ja pakkuma kolleegidele tehnoloogiat, mis vastab vajadustele, mitte ei takista töö tegemist.“
Rohkem kui uus haigusloo programm
Kuigi hanke keskmes on e-haiguslugu, rõhutavad nii Saare kui ka dr Erikson, et tegelik eesmärk on palju laiem. Uus lahendus peab toetama kliinilist tööd, aga ka arveldust, andmekaitset, kvaliteedijuhtimist, tugiteenuseid ja tulevikus üha enam ka otsustustuge. „Hanke käigus oleme aru saanud, et seda tuleb näha laiemalt. Meil on ambitsioonikad plaanid. Tahame piisavalt modifitseeritavat uut süsteemi, mis ei oleks kasulik tööriist ainult klinitsistidele, vaid ka teistele tööperedele,“ selgitab dr Erikson.
See tähendab, et Regionaalhaigla soov on leida tuumiklahendus, mille külge saab tulevikus liita erinevaid mooduleid ja parimaid erilahendusi. „Kliiniline haiguslugu ei tähenda paberi viimist arvutiekraanile,“ rõhutab dr Erikson. „Meil on vaja terviklikku süsteemi, mis sisaldab patsiendi andmeid, kliinilisi protsesse, kvaliteedijuhtimist ja otsustustuge. Me ei soovi seda kõike ühelt karbitootelt, vaid tahame tuumikut, mille külge saame pookida parimaid tooteid kogu maailmast.“
Saare sõnul tähendab uus e-haiguslugu ka tööprotsesside muutmist. „Peame võtma parima praktika ja seda Eestis võimendama,“ ütleb ta.
Turvaline, andmepõhine ja kasutajasõbralik
Uue süsteemi üks olulisemaid märksõnu on konfigureeritavus. See tähendab, et töövooge ja protsesse peab saama seadistada paindlikult, ilma et iga muudatus nõuaks suurt ja kallist arendust. „Uus süsteem peab olema maksimaalselt konfigureeritav, et saaksime töövooge ja protsesse seadistada n-ö nuppude vajutamisega,“ selgitab Saare. „Andmepõhisus on kindlasti üks prioriteete, samuti sündmuspõhine andmevahetus.“
Sündmuspõhine andmevahetus tähendab liikumist seniselt dokumendikeskselt mõtteviisilt edasi. Kui praegu liiguvad süsteemide vahel sageli valmis dokumendid, siis tulevikus peaksid liikuma andmed sündmuste kaupa. Saare toob lihtsa näite: kui patsiendil mõõdetakse vererõhku ning arst palub seda mõne aja pärast uuesti teha, lisandub uus mõõtmistulemus olemasolevasse andmestikku. Nii tekib terviklikum pilt patsiendi seisundist ja raviteekonnast.
Selline andmekasutus loob aluse nii igapäevaseks ravitööks kui ka laiemaks analüüsiks, kvaliteedijuhtimiseks ja tulevikus tehisaru kasutamiseks. Andmeid saab kasutada esmaselt patsiendi ravis, seejärel juhtimises ja analüüsis ning tulevikus ka uute otsustustoe lahenduste arendamisel.
Tehisaru vajab korralikke andmeid
Tuleviku e-haigusloos nähakse olulist rolli otsustustoel ja tehisarul. Samas rõhutavad dr Kristo Erikson ja Jaagup Saare, et tehisaru ei saa tulla tühja koha peale. Selle eelduseks on kvaliteetsed, struktureeritud ja usaldusväärsed andmed. Dr Eriksoni sõnul peab haigla järgmise viie aasta jooksul tegema väga olulise sammu, et olla valmis tehisarupõhise otsustustoe sisuliseks kasutamiseks. Otsustustugi ei tähenda arsti asendamist, vaid tema töö toetamise võimalust: süsteem saab juhtida tähelepanu riskidele, saata meeldetuletusi, pakkuda seoseid või aidata märgata infot, mis võib suure andmemahu sees kaduma minna. Lõplik kliiniline otsus jääb endiselt arstile ja ravimeeskonnale. Selleks, et otsustustugi oleks usaldusväärne, peab kogu digikeskkond olema ehitatud õigetele andmetele, turvalistele liidestustele ja selgele vastutusele.
Miks on uus süsteem möödapääsmatu?
Uus e-haiguslugu on kallis ja mahukas ettevõtmine, kuid Jaagup Saare ja dr Kristo Eriksoni sõnul ei ole alternatiiviks vana süsteemi lõputu parandamine. Praegune lahendus on jõudnud piirini, kus iga järgmine arendus muutub aina keerukamaks, kulukamaks ja tehnoloogiliselt vähem mõistlikuks. Kliinilise töö seisukohalt tähendab vana süsteem liigset käsitööd, kohmakat dokumenteerimist ja piiratud võimalusi tööprotsesse parandada. Tehniliselt tähendab see vananenud arhitektuuri, piiratud liidestumisvõimekust ja kasvavat riski, et süsteem ei suuda enam toetada haigla vajadusi. Seetõttu ei ole uus e-haiguslugu ainult IT-projekt, vaid muudatus, mis puudutab kogu haigla toimimist: kliinilist tööd, patsiendiga suhtlemist, tugiteenuseid, arveldust, andmekaitset, infoturvet ja juhtimisotsuseid.
Esimene eesmärk: jõuda 1990ndatest tänapäeva
Hange liigub edasi etapiviisiliselt. Eesmärk on jõuda sisuliste läbirääkimistega edasi sügisel ning valmistuda lõpliku pakkumuse esitamiseks aasta lõpuks. Samal ajal tuleb täpsustada tehnilisi ja turvanõudeid, hosting’u ja varunduse põhimõtteid, liidestusi ning kliinilise kasutuselevõtu loogikat.
Uut süsteemi ei ehitata valmis ühe korraga. Esmalt on vaja toimivat tuumikut, mis toetab igapäevast kliinilist tööd. Seejärel saab järk-järgult lisada järgmisi mooduleid ja funktsioone, näiteks labori, radioloogia, raviarvelduse, patsiendiportaali ja otsustustoe lahendusi.
„Esimese sammuna peame jõudma 1990ndatest aastasse 2032,“ võtab dr Erikson sihi kokku. See lause kirjeldab hästi kogu projekti olemust. Uus e-haiguslugu ei ole ainult tänase ebamugavuse lahendamine, vaid investeering järgmise kümnendi haiglasse. Sellisesse haiglasse, kus dokumenteerimine on lihtsam, andmed liiguvad turvaliselt, otsused on paremini toetatud ning patsient saab raviteekonnal selgema ja tänapäevasema kogemuse.
Loomise kuupäev: 11.08.2026
