Operatsioonieelselt külastab patsient anestesioloogiapolikliinikut, kus selgitame anesteesia meetodeid ja anname nõu, kuidas anesteesiaks valmistuda, sh ravimite tarvitamise osas, ning hindame võimalikke patsiendi ja anesteesia riske.
Operatsiooni läbiviimiseks teostatakse patsiendile kas üldanesteesia (patsient on teadvuseta ja hingamine tagatakse hingamisaparaadiga), regionaalne anesteesia (tuimestatakse kogu alakeha või üksik jäse, piirkond) või sedatsioon (patsient on uinunud aga äratatav) või nende kombinatsioon vastavalt anestesioloogi hinnangule ja patsiendi sobivusele.
Patsientide ohutu ärkamise ja sujuva taastumise tagamiseks jälgime ning ravime neid operatsioonijärgselt järelvalvega ärkamisruumis.
Anesteesiast
Anestesioloog soovitab teile kõige sobivama ja ohutuma anesteesia meetodi.
Lokaalanesteesia
Lokaalanesteesia korral tehakse tuimaks ehk tuimastatakse väike kehapiirkond, süstides sellesse kohta ravimit.
Regionaalanesteesia
Regionaalanesteesia korral tuimastatakse suurem kehapiirkond. Anesteesia ajal manustatakse patsiendile veenikanüüli kaudu vedelikke ja vajalikke ravimeid. Anesteesia ajal on patsient üldjuhul ärkvel ja võib säilida puutetundlikkus, kuid valu ei ole.
Regionaalanesteesiat on nelja tüüpi:
- spinaalanesteesia – tuimastusainet süstitakse lülisamba kanalisse, ravimi toimel muutub alakeha 5–15 minuti pärast tundetuks. Mõne tunni vältel on häiritud ka jalgade liikuvus. Ravimi toime möö dumisel tundlikkus ja jalgade liikuvus taastub;
- epiduraalanesteesia – seljaajust väljuvate närvijuurte lähedusse ehk epiduraalruumi viiakse spetsiaalse nõela abil peenike plastmasstoru ehk epiduraalkateeter, mille kaudu süstitakse ravimit. Umbes 15–40 minuti pärast muutub vastav kehapiirkond tundetuks, võib olla häiritud ka jalgade liikuvus. Epiduraalkateetri kaudu manustatakse vajadusel täiendavaid ravimeid operatsiooni ajal, aga eelkõige tugeva haavavalu raviks operatsioonijärgselt;
- pleksusanesteesia ehk perifeersete närvide blokaad – kasutatakse peamiselt käepiirkonna operatsioonide korral. Ravimit süstitakse kas kaenla all, rangluu või kaelapiirkonnas olevate närvide lähedusse. 15 minuti jooksul muutub käsi soojaks ja tuimaks, samuti pole võimalik kätt mõne tunni jooksul liigutada;
- intravenoosne regionaalanesteesia – kasutatakse väiksemate operatsioonide tegemisel käel või jalal. Anesteesia tegemiseks pannakse opereeritavale jäsemele spetsiaalne žgutt ning tuimastusainet süstitakse opereeritava jäseme veeni. Ravim mõjub kiiresti ja toimib seni, kuni žgutt vabastatakse.
Üldanesteesia ehk narkoos
Üldanesteesia ehk narkoosi ajal viibib patsient kunstlikus unetaolises seisundis, teadvus ja valutundlikkus on kogu kehas välja lülitatud.
Narkoosi tegemiseks paigaldatakse veenikanüül, mille kaudu süstitakse nii narkoosiks vajalikke kui ka teisi ravimeid. Pikemate operatsioonide korral võidakse narkoosi jätkata hapniku ja gaasiliste narkoosiainete segu sissehingamise teel.
Masknarkoosi ja kõrimasknarkoosi ajal hingate gaasisegu spetsiaalse maski kaudu.
Intubatsioonnarkoosi korral viiakse hingamisteedesse intubatsioonitoru pärast teie magama jäämist, mille kaudu antakse hapnikku ning vajadusel hapniku ja gaasiliste narkoosiainete segu.
Intubatsioonnarkoosi ajal hingavad patsiendi kopsud hingamisaparaadi abil, see tagab parima kontrolli hingamisteede üle kogu narkoosi vältel ja võimaldab kasutada lihaslõõgasteid, et tagada kirurgidele parimad tingimused operatsiooniks.
Anesteesia on tänapäeval turvaline, kuid kõik meditsiinilised protseduurid hõlmavad teatud riske, mistõttu jälgitakse teie seisundit kogu anesteesia vältel.
Eluohtlikke anesteesia tüsistusi, nt südame või hingamisseiskust ja raskeid allergilisi reaktsioone esineb üliharva.
Anesteesiaga seotud riskid on kõrgemad, kui
- põete mõnda kroonilist haigust, nt kõrgvererõhutõbe, südame isheemiatõbe, astmat,
- diabeeti vms;
- olete allergiline ravimitele;
- olete ülekaaluline;
- suitsetate;
- tarvitate alkoholi või narkootikume.
Samuti on risk kõrgem raseduse ajal.
Ohud regionaalanesteesia korral
- Lokaalanesteetikumi ehk tuimastusaine veresoonde sattumisel võib esineda üldine toksiline reaktsioon – nägemishäired, hingamisraskus, vererõhu langus, südame rütmihäired ja/või krambid.
- Spinaal või epiduraalanesteesia ajal on võimalik vererõhu langus, mistõttu jälgitakse pidevalt patsiendi vererõhku ja südametegevust. Võib esineda pearinglust, iiveldust ja hingamisraskust. Selliste kaebuste ilmnemisel teavitage kohe narkoosiarsti või narkoosiõde, kes võtavad kasutusele vajalikud meetmed teie seisundi parandamiseks.
- Pärast spinaal või epiduraalanesteesias läbi viidud operatsiooni võib mõnda aega püsida jalgade tuimus, samuti võib olla raskendatud põie tühjendamine – vajadusel paigaldatakse põiekateeter.
- Spinaalanesteesia järgselt võib esineda mööduv peavalu, mille ravi nõuab mõnepäevast voodirežiimi. Üliharva võib esineda närvikahjustust.
Ohud üldanesteesia korral
- Kuna narkoosiaegse teadvusetuse korral organismi tavalised kaitsefunktsioonid ei toimi, siis on oht, et maosisu võib sattuda hingamisteedesse ja põhjustada eluohtlikke tüsistusi. Seetõttu tuleb rangelt järgida söömise ja joomise piiranguid! Kui seda reeglit pole järgitud, võidakse operatsioon patsiendi ohutuse huvides edasi lükata või ära jätta.
- Intubatsioonitoru paigaldamisel on võimalikud häälepaelte või hammaste vigastused, seetõttu on oluline teavitada narkoosiarsti lahtistest hammastest või hambaproteesidest;
- Võib tekkida ebameeldivustunne ja valu kurgus, mis möödub iseenesest.
- Väga harva võib narkoosi alguses või lõppedes esineda nn ärkvelolekut narkoosi ajal, see tähendab, et patsient küll kuuleb, kuid ei saa liigutada ega tunne valu.
- Narkoosi ajal puudub lihaste toonus, seetõttu on võimalik asendist tingitud närvikompressioon, mis võib põhjustada mõnes keha osas nädalaid kesta võivat tuimust.
Sekretär annab esmase info ning aitab leida vajaliku spetsialisti parima abi saamiseks.
Kontakttelefon: 617 2081
Asume Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnakus (J. Sütiste tee 19).
Operatsioon
Anesteesia tegemisele eelneb alati vestlus anestesioloogiga. Kui teil on lisaküsimusi seoses anesteesiaga, siis esitage need julgelt vestluse ajal.
Teile antakse täitmiseks küsitlusleht, kuhu peate märkima võimalikult täpselt ja põhjalikult andmed oma tervisliku seisundi kohta, varem põetud ja praegused haigused, hiljuti tarvitatud ja praegu tarvitatavad ravimid, ülitundlikkuse ravimite suhtes, varasemad operatsioonid ning harjumused (sportimine, suitsetamine, alkoholi, huuletubaka ja narkootikumide tarvitamine jm).
Kindlasti teavitage anestesioloogi sellest, kui teil on varem esinenud probleeme või tüsistusi seoses anesteesiaga.
Teie asend operatsioonilaual sõltub sellest kohast, mida opereeritakse. Asendisse panek toimub enamasti siis, kui olete juba narkoosis. Sellepärast tuleks eelnevalt anestesioloogile rääkida, kui teil on probleeme liigeste (nt jalg ei paindu vms) või kaelaga.
Anestesioloogiapolikliinik paikneb Mustamäe meditsiinilinnakus C-korpuse 1. korrusel, registratuur 11. Meie kabinetid on C1139, C1141 ja C1142.
Operatsioonieelse päeva õhtul sööge kergemini seeditavat toitu ja jooge rohkem vedelikku. Ärge tarvitage alkoholi!
Võtke ainult neid ravimeid, mis on eelnevalt raviarsti või anestesioloogiga kokku lepitud. Kõik igapäevaselt tarvitatavad ravimid (k.a astma ravimid, silmatilgad jms) võtke haiglasse kaasa.
Operatsiooni päeval:
- 6 tundi enne operatsiooni ei tohi süüa, juua piimatooteid ja viljalihaga mahla. Võite juua piimata kohvi, teed, selget mahla ja vett. 2 tundi enne operatsiooni on keelatud kõik joogid. Kui olete enne operatsiooni söönud või joonud, võib mao sisu narkoosi ajal hingamisteedesse sattuda ja eluohtlikke tüsistusi põhjustada ning teie tervise huvides tuleb operatsioon edasi lükata või ära jätta;
- hommikul peske kogu keha duši all. Hambaid pestes ärge neelake vett alla;
- võtke varahommikul sisse anestesioloogi või raviarsti määratud ravim(id) 2–3 lonksu veega;
- ärge jumestage end;
- tulge haigla registratuuri kokkulepitud ajal ajal. Registratuuris vormistatakse teie haiglasse saabumine;
- enne operatsiooni peate allkirjastama nõusoleku operatsiooni ja anesteesia läbiviimiseks;
- enne operatsioonile minekut tuleb ümber riietuda operatsiooniriietusse, mis antakse haiglas;
- võtke ära ja andke osakonnas õe kätte hoiule mobiiltelefon, rahakott, ehted ja rõngad/needid; prillid ja/või kontaktläätsed ning eemaldatavad hambaproteesid;
- käige enne operatsioonile minekut WCs;
- vajadusel võtke operatsioonituppa kaasa kuuldeaparaat, astmainhalaator(id) ja/või CPAPaparaat.
Anesteesiast taastumine toimub ärkamispalatis, kus jälgitakse teie hingamist, pulssi, vererõhku ja valu. Seljasüsti ja epiduraalanesteesia korral kontrollitakse jalgade tundlikkuse ja jõudluse taastumist. Vajadusel manustatakse teile hapnikku ja ravimeid valu või iivelduse vastu. Kui olete ärganud ja rahuldavas seisundis, viiakse teid tagasi osakonda.
Sõltuvalt operatsiooni raskusastmest võib olla vajalik operatsioonijärgne ravi intensiivravi osakonnas.
NB! Häiritud reaktsioonivõime tõttu ei tohi 24 tundi pärast anesteesiat (ka lühiajalist) juhtida mootorsõidukit ega töötada seadmetega. Turvaliselt koju jõudmiseks kutsuge saatja vastu ning võimalusel organiseerige ka transport. Pärast üldnarkoosi on keelatud sõita üksinda ühistranspordis, erandjuhul võite sõita koju taksoga.
Operatsioonijärgselt võib haava piirkonnas esineda valu, mille ennetamiseks ja raviks manustatakse teile valuvaigisteid. Sarnaste operatsioonide järel tekkivat valu võivad inimesed tunda väga erinevalt. Selle põhjuseks võib olla inimeste eelnev valuga seotud kogemus. Valu tugevust oskate kõige täpsemalt hinnata teie ise. Tugev valu segab und ning tekitab hirmu ja ärevust. Mida kiiremini äge valu kontrolli alla saadakse, seda kiiremini taastute operatsioonist.
Ärge kannatage valu! Kui tunnete valu, öelge seda õele.
Kliinikud ja keskused
Viimati uuendatud 17.03.2026
