Mis on song?
Song on kõhuõõne organite sopistumine naha alla läbi nõrga koha kõhuseina lihastes. Kõhuseina lihased ümbritsevad siseorganeid nagu jalgratta väliskumm ümbritseb õhukummi. Kui väliskumm on katki, sopistub sisekumm sellest kohast välja. Nii ka songa puhul. Teatud haiguste ja seisundite tagajärjel võib tekkida olukord, kus suur osa kõhuseinast puudub. Siis pole tegu enam songaga, vaid kõhuseina defektiga. Õnneks juhtub seda harva.
Songa võib esineda kõigil – lastel, täiskasvanutel, meestel ja naistel. Nõrk koht kõhuseinas ehk songavärat võib olla tingitud inimkeha kaasasündinud ebatäiuslikkusest (nt kubeme- ja nabasongad) või eelnevast kirurgilisest operatsioonist kõhuseinal (armisongad).
Songa olemasolu tunnetavad inimesed erinevalt: valutust ja mittehäirivast muhust kõhuseinal kuni pitsunud songast tingitud soolesulguseni ja eluohtliku seisundini. Kirurgilise ravi vajadus lähtub reeglina patsiendi kaebustest ja kõiki songasid opereerima ei pea. Tasub siiski meeles pidada, et ka asümptomaatiline song võib pitsuda ning vajada erakorralist arstiabi.
Enamlevinud songad
- Kubemesong: 80 % songadest esinevad kubemepiirkonnas ja sellest on 10 korda enam ohustatud mehed. Meestel on selles kõhuseina piirkonnas seemneväädi jaoks loomulik ava (kubemekanal). Songa korral kuritarvitavad kubemekanalit teised kõhuõõne elundid tungides selle kaudu seemneväädi kõrval naha alla.
- Nabasong: teiseks kaasasündinud nõrgaks kohaks kõhuseinas on naba. Rasedused, ülekaal, suur füüsiline koormus jt võivad tõsta kõhuõõne sisest rõhku üle nabarõnga taluvuspiiri ja kõhuõõne elundid surutakse läbi naba naha alla. Tekib nabasong.
- Armisong: kõhuõõne haiguste kirurgiline ravi eeldab juurdepääsutee rajamist läbi kõhuseina. Selleks kasutatakse erinevaid lõikeid, kõige tavalisem neist on kõhu keskjoonel suunaga ülalt alla tehtud lõige. Lõikuse lõppedes õmmeldakse haavad alati kokku, kuid kõhuseina endist tugevust sageli taastada ei õnnestu (riskifaktorid nt haavainfektsioon, ülekaal jne). On tõsiasi, et 25–30%-l patsientidest tekib hiljem suurem või väiksem armisong.
Songade ravi
Songa ravi on kirurgiline, ise song ära ei kao. Kõiki songasid opereerima ei pea, nt ei põhjusta suur osa armisongasid olulisi kaebusi ja nende ravi iga hinna eest pole vajalik. Songakirurgia eesmärk on songavärati ehk kõhuseina defekti sulgemine, et vältida kõhuõõne elundite sopistumist naha alla. Seda tehakse peamiselt kahel viisil. Esimesel juhul lähendatakse defekti servad üksteisele õmblustega ehk õmmeldakse songavärat kinni. Teisel juhul kaetakse songavärat proteesvõrguga. Võrgu kasutamine lubab värati sulgeda pingevabalt, kiirendada sellega operatsioonijärgset taastumist ja vähendada haavavalu. Samuti on songa taastekke tõenäosus võrgu kasutamise järgselt oluliselt väiksem kui esmase sulgemise korral. Väikeste, alla 1,5cm songade korral on ravitulemused ka ilma võrguta head. Proteesvõrk meenutab mingil määral aknavõrku ning on tavaliselt tehtud polüpropüleen plastikust.
Songakirurgia võib olla nii lahtine kui laparoskoopiline ehk endoskoopiline. Lahtise lõikuse korral tehakse vajaliku pikkusega nahalõige songavärati kohal (5–10 cm kubemesonga korral) ja suletakse värat selle kaudu. Laparoskoopilise lõikuse korral tehakse tavaliselt kolm umbes 1 cm lõiget, mille kaudu viiakse kõhuõõnde kaamera ja instrumendid. Nende abil kaetakse songavärat seestpoolt proteesvõrguga. Väiksemad haavad põhjustavad vähem valu ja seetõttu on taastumine laparoskoopilise lõikuse järgselt kiirem, samuti esineb vähem haavatüsistusi. Kaugtulemused on mõlema meetodi korral väga sarnased, st mõlemad on võrdselt efektiivsed. Konkreetse operatsioonimeetodi valib reeglina kirurg, lähtudes oma kogemustest ja songa iseärasustest.
Suurte kõhuseina defektide korral on vajalik oluliselt mahukam operatsioon kui lihtsa songa korral. Neid esineb harva ja nende ravi on koondunud Regionaalhaiglasse. Kõhuseina kuju ja funktsiooni taastamiseks tuleb siin kasutada eelnevalt vabastatud kõhuseina lihaseid, mida nihutatakse seejärel defekti katmise eesmärgil. See on mahukas operatsioon, millele järgneb pikk haigla- ja taastusravi.
Mida oodata?
Songalõikused tehakse kas kohaliku tuimestusega, spinaal- või üldanesteesias. Valutustamise meetod sõltub songa suurusest ja patsiendi eelistustest. Tavaliselt teostatakse operatsioon haiglasse saabumise päeval ning paljud patsiendid lubatakse koju juba mõned tunnid pärast lõikust ehk samal päeval. Nii opereeritakse valdav enamus kubeme- ja nabasongadest. Haavavalu on võimalik koduselt edukalt kontrollida suukaudsete valuvaigistitega. Tugev valu vaibub tavaliselt esimese nädala jooksul ning sealtpeale on igapäevased tegevused nagu kõndimine, autosõit, istumine jne igati soovitatavad ja teostatavad. Patsiendid, kes ei tee füüsilist tööd, võivad naasta tööle. Kehalise töö ja sportliku treeninguga, eriti juhul kui sellega kaasneb kõhulihaste pingutamine, tuleb oodata 4–5 nädalat. See on vajalik õmbluste paranemiseks. Toidu osas songakirurgia järgselt piiranguid ei ole.
Haavu võib pesta 24 tundi peale operatsiooni. Haavaniidid tuleb eemaldada 10.–14. päeval. Songade suurus ja asukoht on erinev ning haiglaravi ja taastumisperioodi pikkus võib seetõttu samuti erineda. Kui kubeme ja nabasonga korral minnakse koju operatsioonipäeval, siis armisongade korral on tavaline 3–4 päevane haiglaravi. Tihti soovitab kirurg armisonga lõikuse järgselt kanda kõhuseina bandaaži, et toetada opereeritud kudesid ning soodustada haavaparanemist.
Kõige levinumad vahetud tüsistused songakirurgia järgselt on haava verevalum, haavainfektsioon ja vedelikukogumike ehk seroomide teke haava piirkonnas. Õnneks esineb tüsistusi üsna harva, kokku vähem kui 10%-l patsientidest.
Song võib aastate jooksul taas tekkida ka peale esialgset edukat kirurgilist ravi. Seda nimetatakse songa retsidiiviks. Kubemesongade korral on risk 2–5%, armisongade korral u 20%.
Regionaalhaiglas teostab songakirurgiat dr Jaak Lepp.