Ülisuur
Suur
Keskmine (tavaline)

Järelravi

j2relravi.png

Järelravi on vahetult aktiivravile järgnev ravi ning on seotud konkreetselt sellele eelnenud aktiivraviga. Tervisliku seisundi taastamiseks on teatud juhtudel vaja pikemalt haiglas viibida, mis võimaldaks ja kindlustaks taastuda haigestumiseelse seisundini.

Järelravil viibides jätkatakse vastavalt raviarsti korraldusele määratud ravi. Raviarsti korraldusel määratakse patsiendile sobiv dieetravi ja vajaduse korral liikumisravi. Kogu raviprotsessi jälgib arst, kes korraldab ka patsiendi edasise ravi või suunab ta teistesse raviasutustesse vastavalt patsiendi seisundile. 

Kliinikus keskendume sellele, et kõik tegevused oleks eesmärgipärased ja koordineeritud paindlikult ning patsiendid informeeritud, kuhu või kelle poole abivajaduse korral pöörduda.

Järelravi kliiniku eri osakondade meeskonda kuuluvad intensiivraviarstid, üldarstid, kirurg, tegelusjuhendaja, intensiivraviõed, üldõed ja hoolduspersonal. Hingelist ja vaimset tuge pakub Regionaalhaigla hingehoidja. Vajaduse korral nõustavad patsiente ka füsioterapeut, tegevusterapeut, psühholoog ja sotsiaaltöötaja. Sotsiaaltöötaja aitab leida vastuseid küsimustele, mis on seotud vajadusega teha praktilisi ümberkorraldusi igapäevaelus. Küsimusi võib tekkida näiteks töölt eemalolekul, abi ja toetuse taotlemisel (nt töövõimetuspensioni ja puude taotlemine), abivahendite hankimisel ja ametiasutustega suhtlemisel.

Psühholoog aitab tagasi saada kaotatud meelerahu ning korrastada mõtteid ja tundeid, kui lähedase inimese haigus tekitab ärevust, pinget ja abitust. Psühholoogilist nõustamist võimaldame nii patsientidele kui ka patsiendi lähedastele. Kui järelravi käigus selgub, et haigestumiseelset seisundit taastada ei ole võimalik, võimaldame teatud tasemel stabiliseerunud seisundis haige suunamise hooldusravile.