Ülisuur
Suur
Keskmine (tavaline)

Depressiivsete ja ärevushäirete osakond (I osakond)

I osakond on üldpsühhiaatria osakond, mis on peamiselt spetsialiseerunud meeleolu - ja ärevushäirete, samuti erinevate isiksushäirete diferentsiaaldiagnostikale ja ravile.

I osakonda ravile suunab tavaliselt ambulatoorne  psühhiaater, mõnikord suunatakse patsient I osakonda  täpsustavateks uuringuteks ja raviks ka pärast esialgset viibimist akuutosakonnas.

Seisundi hindamine, diagnoosi püstitamine ja ravi planeerimine toimub I osakonnas  meeskonnatöö põhimõttel. Ravimeeskonnas on raviarst, usaldusõde, vajadusel ka kliiniline psühholoog. Lisaks annavad oma panuse patsiendi raviprotsessis osakonna  valveõed, loovterapeut, hoolduspersonal, sekretär. Osakonnas saavad väljaõpet alustavad arstid, psühholoogid ja õed.

Diagnoosi püstitamisel tugineme patsiendiga vestlustele, varasemale elu- ja haigusloole, spetsiaalsetele psühholoogilistele uuringutele. Oluline osa on ka seisundi jälgimisel haiglaperioodil. Vajadusel suuname patsiendi kehalise tervise seisundi täpsustamiseks  uuringutele ja teostame laborianalüüse, teeme koostööd teiste erialaarstide ning perearstidega.

Ravis lähtutakse  tõenduspõhise meditsiini põhimõtetest, kasutatakse tänapäevaseid ravimeid ja erinevaid psühhoteraapia meetodeid. Psühhoteraapia toimub nii individuaalselt kui grupiteraapiana, vajadusel kaasatakse raviprotsessi ka patsiendi lähedased ja viiakse läbi psühhoteraapiat perele.

Oluline osa raviprotsessis on patsiendi enda panusel, sest ärevus-ja meeleoluhäirete ravi saab olla tulemusrikas vaid patsiendi- ravimeeskonna tihedas koostöös.

Raviaja kestvus I osakonnas sõltub eelkõige patsiendi seisundist, kuid on enamasti 2-3 nädalat, mille jooksul on  oluline leevendada patsiendi sümptomeid, mis on tema elukvaliteeti halvendanud ja haiglaravi põhjustanud. Enamasti on haiglaravi vaid osa raviprotsessist. Sageli jätkub ravi SA PERH psühhiaatriapolikliinikus või mujal psühhiaatri/perearsti juures, samuti soovitame paljudel juhtudel pikemaajalise psühhoteraapia jätkamist.

Lisaks depressiooni ja ärevushäirete ravile on I osakond aktiivselt seotud paljude teiste psüühiliste haiguste raviga, nagu kohanemisreaktsioonid, somatisatsioonihäire, orgaaniliste peaajuhaigustega kaasuvad psüühikahäired, mõningate psühhootiliste kriiside ravi ning dementsuse varajane diagnoosimine. 

Psühhiaatriakliiniku I osakonnal on kauaaegne psüühiliste haiguste ravikogemus. Praegusel kujul avati osakond pärast maja renoveerimist 1. märtsil 1999. aastal. Osakonnas töötab kaks psühhiaatrit, kaks psühholoogi, 15 õendus- ja hooldustöötajat, loovterapeut ja teised spetsialistid. Sageli omandavad osakonnas kogemusi psühhiaatria ja perearstinduse eriala residendid. Põhiliselt oleme keskendunud Põhja-Eesti patsientide ravile, kuid haigeid saabub üle kogu Eesti. Osakonnas on 26 ravikohta.

Milline on depressiooni- ja ärevushäirete ravi? 

Ravi meie osakonnas on üldjuhul vaid üks etapp patsiendi raviprotsessis. Ravi kestab tavaliselt kaks kuni kolm nädalat ning selle lühikese aja jooksul on arstide jaoks oluline saada võimalikult adekvaatne ja realistlik pilt patsiendi psüühilise tervise probleemidest. Patsiendi raviprotsessi on kaasatud terve töörühm: psühhiaater, psühholoog, usaldusõde, loovterapeut. Aktiivselt osaleb raviprotsessis patsient ise koos lähedastega.

Eesmärk on välja selgitada vaevuste ja haigusliku seisundi mehhanismid, põhjused ja dünaamika ning teha vajalikud uuringud ja analüüsid. Tulemuste põhjal loome parimad võimalikud raviplaanid ja lahendused ning korraldame patsiendi raviprotsessi jätkumise pärast haiglast lahkumist.

Oluline on sümptomite taga näha inimest, arvestades nii füüsilist, psüühilist kui ka sotsiaalset olukorda ning samal ajal hinnata inimese toimetulekut tavaelus. Ravime ju mitte ainult sümptomeid ja haigusi, vaid inimest tervikuna. 

I osakonna töökorraldus 

Osakonna töö on paljuski korraldatud nn Skandinaavia töömudeli järgi. Igal patsiendil on oma arst-psühhiaater ja oma nn usaldusõde. Olulise osana kuuluvad meie osakonna töökorraldusse erinevad rühmad, nagu autogeenne treening, psühholoogi rühm, kunsti- ja loovteraapia rühm, võimlemine, muusika kuulamine. Seetõttu on raviprotsess küllaltki aktiivne.

Lisaks tuleb patsiendil parima tulemuse saavutamiseks teha arsti juhendamisel tööd ka iseendaga. Siia alla kuulub näiteks soovitusliku erialase kirjanduse läbitöötamine, esseede kirjutamine tervise ja probleemide teemadel, päeviku pidamine, vältivatest käitumismustritest vabanemiseks uute mustrite treenimine. Oluline on loomulikult kasutada efektiivset nüüdisaegset medikamentoosset ravi. Edasine raviprotsess jätkub psühhiaatriapolikliinikutes, erapsühhiaatrite, perearstide või psühhoterapeutide vastuvõtul.

Oluline on lühikese aja jooksul püstitada õige diagnoos, hinnata objektiivselt patsiendi seisundit ja toimetulekut tavaelus ning selle foonil koostada võimalikult tõhus edaspidine raviplaan. 

Oleme paljude psüühiliste haiguste ravis rakendanud meie osakonnas pikaajalise töökogemuse põhjal välja töötatud spetsiaalseid ravimetoodikaid.

dr Viktor Sergejev

Psühhiaatriakliinik

Depressiivsete ja neurootiliste häirete osakond (I osakond)

sekretär

617 2661 / 617 2660

dr Liis Haavistu

juhataja

617 2663

Kadri Tiivas

Kadri Tiivas

õendusjuht

617 2660